Iga kandidaat tõi debati alguses välja oma trumbid. Mis aga kõiki viit kandidaati ühendab, on soov tuua uusi tuuli, vahendasid ERR-i teleuudised. Le Figaro, Yle ja Politico. Täismahus saab esimest teledebatti vaadata SIIN.

Teledebati võitjaks peetakse küsitluste andmetel tsentristist liberaali Emmanuel Macroni.

Teledebatt kestis kolm tundi ja pärast seda telekanali BFMTV poolt tehtud küsitlusel vastas 29 protsenti vaatajatest, et Macron esines kõige veenvamalt.

Emmanuel Macron (39)

Partei: aastatel 2006-2009 sotsialist, asutas 2016. aastal oma erakonna En Marche!

Enne debatti peeti televäitlust sõltumatu kandidaadina elustanud endise majandusministri jaoks kõige ohtlikumaks, sest ta polnud varem sellises olukorras olnud ning samuti eeldati, et tal tuleb mõnel teemal senisest selgemaid seisukohti võtta. Paljude jaoks üllatuseks esines kõige noorem kandidaat Macron otse-eetris aga väga veenvalt ning tal õnnestus esitada ka Le Penile väljakutseid - näiteks nn burkiinitüli teemal.

Peamisteks ja kõige teravamateks vastasteks olidki Macron ja Le Pen, kes viimaste arvamusküsitluste kohaselt on üsnagi võrdses seisus ning on seega ka kõige tõenäolisemad teise vooru jõudjad. Macron, kes oli end duelliks hästi ette valmistanud, jäi sõnavahetustes Le Peniga sageli peale, kuid ühtegi "surmavat haava" ta oma konkurendile ka ei tekitanud. Kõige lähemale jõudis ta selle eesmärgi puhul, kui ta süüdistas Le Peni otsesõnu valijatele valetamises ja katsetes ühiskonda moslemite ründamise abil lõhestada.

Samas oleks ta võinud teiste analüütikute arvates kasutada võimalust oma ebaselgeks kutsutud valimisprogrammi põhjalikumalt tutvustada.

François Fillon (63)

Partei: peamine paremtsentristlik erakond Les Républicains ehk vabariiklased

Korruptsiooniskandaalidest räsitud endine peaminister ja vahepealne favoriit Fillon oleks pidanud teledebatis end taas kehtestama, kuid Prantsuse vabariiklaste esinumbril see ei õnnestunud.

Kursimuutust vajanud Fillon jäi selgelt liiga vaoshoituks ning aeg-ajalt isegi vaikseks. Majandusküsimustes ei toonud ta oma seisukohti piisavalt esile ning liidriteks peetud Le Penile ja Macronile väljakutsete esitamine tähelepanu ei pälvinud. Samas mingit otsest läbikukkumist Filloniga ei juhtunud ning debati käigus ta mingi talumatu surve alla ei jäänud.

Filloni esinemine oli paljude jaoks pettumus ka seetõttu, et oma varasemas töös, esinemistes (näiteks vabariiklaste eelvalimiste ajal) oli ta meelde jäänud kui sõnaosav ja meisterlik kõneleja.

Samas suutis ta jätta endast mulje kui kogenud ja ka positiivses mõttes vaoshoitud poliitikust, kes on võimeline stabiilsust tagama - erinevalt näiteks Le Penist või Macronist, kelle tegelik valitsemisküpsus selgub alles pärast võimalikku võitu. Seega pole Fillon kindlasti veel mängust väljas.

Marine Le Pen (48)

Partei: Rahvusrinne (Front National)

Le Penil õnnestus püsida oma seisukohtade juures ning pidi seetõttu taluma ka teiste kandidaatide sagedasi rünnakuid ja väljakutseid. Parempopulistliks peetud poliitikul õnnestus rünnakutele vastata mõnikord edukalt ja mõnikord mitte, kuid tema sõnumi lihtsus - eurovastasus ja riigipiiride sulgemine - aitas seda ka lihtsamalt esile tuua. Uusi toetajaid ja valijaid Le Pen samas teleesinemisega juurde ei võitnud.

Oma peamist rivaali Macroni süüdistas ta "korporatiivsete huvide" teenimises.

Le Pen kordas ka oma tavapärast välispoliitilist mõtet, mille kohaselt peaks Prantsusmaa Venemaaga paremad suhted sisse seadma.

Macron omakorda hoiatas Venemaaga lähenemise eest ning avaldas toetust vastutustundlikule poliitikale. Kriitikat Moskva suunas tegi ka Hamon ning Venemaast sai peaaegu ainus teema, mille puhul ta oma vasakpoolse rivaali Mélenchoniga vaidlema hakkas. Viimane avaldas muuhulgas arvamust, et NATO tuleks laiali saata.

Oma kõige küsitavamat ettepanekut ehk EL-ist lahkumist puudutavat referendumit üritas Le Pen debati ajal vältida ning kasutas oma Euroopa Liidu suhtes skeptilise poliitika iseloomustamiseks väljendit "majanduslik patriotism". EL-ist lahkumise teema võttis eriti teravalt esile Fillon, kes ütles, et selline samm tooks kaas riigi panktroti ja isolatsiooni. Kui Le Pen üritas tuua näiteks Suurbritannia ja väidetava edu EL-ist lahkumisel, siis ründasid teda kõik ülejäänud kandidaadid, kelle sõnul pole Ühendkuningriik veel liidust lahkumise tegelike tagajärgedega veel silmitsi seisnud.

Benoît Hamon (49)

Partei: Sotsialistlik Partei (Parti socialiste)

Sotsialistide kandidaadi võimalused selle aasta valimistel olid tänu ametist lahkuva riigipea Hollande'i ebapopulaarsusele küllaltki kesised ning seetõttu vajas Hamon suurepärast etteastet, mis aitaks tal esikolmikule lähemale jõuda. Kuigi tema etteaste ja katse positsioneerida end maailmavaateliselt Macronist vasakule ja Melenchonist paremale olid korralikud, siis mingit edasist edu siiski loota ei tasu.

Jean-Luc Mélenchon (65)

Partei: varem Sotsialistlik Partei ja Vasakrinne (Front de gauche), aastast 2016. on enda juhitud liikumise La France insoumise

Väga hea esinemisega paistis silma õhtu kõige vasakpoolsem poliitik Jean-Luc Mélenchon, kes aeg-ajalt igavaks muutuvasse teledebatti palju värvi juurde tõi. Kogenud poliitik võistleb suures osas Hamoniga samade valijate pärast ning esmaspäeva õhtul oli ta oma konkurendist kindlasti edukam.

Samas teineteise kritiseerimisest Hamon ja Mélenchon hoidusid ja keskendusid pigem liidrite ründamisele.

Teise vooru jõudmisest siiski Mélenchoni puhul rääkida ei tasu.

Figaro uuring: Macroni ja Le Peni toetus on esimeses voorus võrdne

Pühapäeval ajalehe Le Figaro tellitud arvamusküsitluse kohaselt on nii Macroni kui ka Le Peni toetus praegu 26 protsendi juures. Neile järgneb Fillon 17 protsendiga. Kahe vasakpoolse kandidaadi seis on samuti võrdne - nii Hamoni kui ka Mélenchoni toetus on 12 protsenti.

Varasemates hiljutistes uuringutes on esikoht antud Le Penile ja teine koht Macronile. Teises voorus aga prognoositakse Macroni selget võitu. Teises voorus suudaks uuringute kohaselt Le Peni võita ka kunagine favoriit Fillon.

Kokku pürgib Prantsusmaa presidendiks 11 kandidaati, kuid kuus väiksema toetusega kandidaati jäeti teledebattidest kõrvale.

Presidendivalimiste esimene voor toimub 23. aprillil ja teine voor - ehk heitlus kahe tugevama kandidaadi vahel - 7. mail.