Ajakirjanik Herbert Blankesteijn hakkas valimiste tehnoloogiast kirjutama sajandivahetusel. Äsja ilmus tal raamat, mille üks peatükkidest kritiseerib Eesti e-valimisi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Turvalist internetihääletamist ei ole olemas," ütles ta.

Blankesteijnil on Hollandis palju mõttekaaslasi. Rühmitus nimega "Me ei usalda valimismasinaid" käivitas Hollandis arutelu, mis viis igasuguse tehnoloogia keelamiseni häälte lugemisel.

ERR-i korrespondent Johannes Tralla selgitas, et kuni 2008. aastani toimusid Hollandi e-valimised valimisjaoskondades olnud masinatega, kus iga hääletaja sai nupuvajutusega valida endale sobiva kandidaadi.

"Umbes 99 protsenti valimisjaoskondadest kasutas neid arvuteid. Valimisjaoskondade inimesed olid õnnelikud, sest pika päeva lõpus vajutasid nupule ja tulemused tulidki välja," kirjeldas Hollandi valimiskomisjoni esimees Melle Bakker.

"Need hääletusarvutid olid väga halvad, need ei olnud üldse turvalised," märkis aga Blankesteijn.

Kümme tuhat valimismasinat muutusid vanarauaks pärast seda, kui Hollandi IT-spetsialistid näitasid, kui kerge on nendega manipuleerida.

"Ühtäkki läksime tagasi kiviaega. Alates 2009. aastast kasutame jälle paberit ja pliiatsit," ütles Bakker.

Kuna hollandlased saavad valida 28 partei vahel, kulub palju paberit, sest valimissedelid on väga suured.

"Mõnel parteil on 80 kandidaati ja kokku on üle tuhande kandidaadi, kelle vahel valida," selgitas Hollandi valimiskomisjoni liige Heleen Hormann.

Bakkeri sõnul ei olda aga selle hääletamise viisiga rahul. "Enamik inimesi kurdab valimissedelite suuruse üle, selle üle, kui kaua häälte lugemine aega võtab, ja vigade üle, mis selle käigus tehakse," selgitas ta.