Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Hollandi valimiskampaanias ei mänginud libauudised erilist rolli

Valimisplakatid Amsterdamis.
Valimisplakatid Amsterdamis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Hollandi poliitikud, võimuesindajad ja meedia olid valimiskampaania ajal väga tähelepanelikud libauudiste suhtes ning ajalehe NRC Handelsblad tehtud ülevaate kohaselt ei olnud sellistel uudistel kampaania ajal tähtsat rolli.

Piraadipartei kandidaat Ancilla van de Leest ütles EUobserverile, et kahtleb libauudiste mõjus Hollandi kampaaniale.

"Olen näinud väga vähe libauudiseid," sõnas ta. "Isegi kui keegi neid jagab, eriti platvormidel nagu Facebook või Twitter, järgneb sellele otsekohe sadu kommentaare, mis tegelikele faktidele osutavad. See on isepuhastuv süsteem".

Eelmisel nädalal avaldas Hollandi ajaleht NRC Handelsblad raporti, mis Van de Leesti hinnangut kinnitab. Päevaleht uuris sadu poliitilisi teemasid, mida oli sotsiaalmeedias palju jagatud. Kuigi osa neist olid eksitavad või liialdatud, ei olnud ükski neist tegelikult valeuudis, mis vastaks definitsioonile ehk oleks fabritseeritud ja poliitiliselt motiveeritud.

NRC selgitas libauudiste vähesust Hollandis majanduslike põhjustega. USAs on 320 miljonit elanikku ning ligitõmbavate pealkirjadega libauudiste levitamine, millega käivad kaasas ka reklaamid, võib olla huvitav ärimudel. Hollandis on aga vaid 17 miljonit elanikku ja hollandi keele rääkijaskond on märksa väiksem, mistõttu võib libauudiste levitamine seal liiga nišitoode olla, leidis ajaleht.

Teine trend - niinimetatud alternatiivsete faktide kasutamine - on aga ka Hollandi kampaanias esindatud. Mitu parlamendisaadikut on valimiskampaania ajal esinenud väljaütlemistega, mis diskrediteerivad ametlikke valitsusallikaid või mille kohta pole tegelikult tõendeid.

Näiteks eakate huvide eest seisev 50PLUS partei seadis kahtluse alla Hollandi riikliku statistikaameti edastatavad andmed eeldatava eluea kohta.

Peamiselt immigrantide taustaga hääletajaid püüdva Denk partei kandidaat Tunahan Kuzu väitis aga, et osa Hollandi arste diskrimineerib patsiente. Ta ütles, et on saanud signaale, et võõra taustaga patsientidel tõmbavad arstid juhtme seinast ehk lasevad neil surra kiiremini kui hollandlastel. Hiljem tunnistas ta, et tal ei ole oma sõnade kinnituseks tõendeid ja lubas asja uurida, kuid kuulujutud olid juba liikvele läinud.

Piraadipartei kandidaat Van de Leest ütles, et sama strateegiat on kasutanud ka immigratsiooni ja Euroopa Liidu vastase Vabaduspartei (PVV) juht Geert Wilders.

Parlamendi alamkoja valimised algasid Hollandis kolmapäeval ja valimiskastid suletakse kohaliku aja järgi kell 21.

Valimiseelsetes uuringutes toetasid inimesed enim peaminister Mark Rutte liberaalset erakonda Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD). Erakonna kannul on Wildersi Vabaduspartei.

 

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: