ERR Haagis: politoloogi sõnul läheb koalitsiooni moodustamine Hollandis keeruliseks ({{commentsTotal}})

Hollandi valimised on juba kahe nädala pärast ning nagu Prantsusmaa ja Saksamaa puhul, kannavad needki olulist märki - kas Geert Wildersi juhitud populistlik Vabaduspartei saab kindla võidu, kes moodustab valitsuse ja kui kaua võtab see aega. Politoloogi Gijs Schumacheri sõnul saab koalitsiooni moodustamine olema keeruline.

Aastakümneid ei pakkunud Hollandi poliitika erilist huvi kellelegi väljaspool Hollandit - rahvas valis peamiselt kolme suuremat parteid ja kuna valijad olid lojaalsed, olid tulemused üsna ennustatavad. Nüüd on olukord muutunud, vahendas "Välisilm".

Kahe nädala pärast toimuvatel valimistel juhib küsitluste kohaselt Hollandi Vabadusepartei eesotsas skandaalse liidri Geert Wildersiga. Wilders lubab Hollandi välja viia EL-ist ja sulgeda piirid immigrantide ees. Iseküsimus on see, kas mõni teine partei on nõus ka temaga koostööd tegema.

"Kui vaadata küsitlusi, siis tulevad väga keerulised koalitsioonikõnelused. Ilmselt on vaja nelja-viit parteid. Saab olema huvitav näha, kuidas see läheb, eriti kui Wilders saab kõige rohkem kohti ja keegi ei taha temaga koostööd teha. Tema tõstatatud probleem on väga selge - paljudele ei meeldi see, millises suunas Hollandis asjad praegu lähevad," selgitas Hollandi ringhäälingu (NOS) poliitikaajakirjanik Xander van der Wulp.

Küsitlused ennustavad, et Hollandi parlamenti pääseb kuni tosin parteid. Lisaks traditsioonilistele kooslustele paremalt ja vasakult on parlamenti suundumas ka nišiparteid, näiteks võib kümme kohta parlamendis minna pensionäride eest seisvale parteile 50+. Parlamendi 150 kohast neli võib kuuluda loomade õiguste eest võitlevale parteile.

"Meil on väga madal valimiskünnis, nii et kui saad 0,6-0,7 protsenti häältest, siis saad parlamenti. Teine asi on see, et on palju parteisid, kes saavad 10-20 kohta, mis muudab igasuguse koalitsiooni tegemise keeruliseks. Raske öelda, miks poliitikamaastik praegu nii fragmenteeritud on. Tundub, et inimesed tahavad väga erinevaid asju," arutles Amsterdami ülikooli politoloogia õppejõud Gijs Schumacher.

Van der Wulpi sõnul on neil valimistel enim tähelepanu pälvivad võtmeteemad tervishoid, eakate toimetulek, julgeolek ja immigtatsioon. "Inimesed näevad rünnakuid Brüsselis ja Pariisis ja kardavad, et sama võib korduda Hollandis," märkis ta.

Terrorihirm ja tüdimus seninähtud poliitikast, võib valimisvõidu tuua Hollandi poliitikamaastiku kõige vastuolulisemale inimesele, Geert Wildersile. Sõnakas poliitik on enda asutatud Vabadusepartei erakordselt populaarne liige.

Küsitluste järgi konkureerib Wilders valimisvõidu nimel praeguse peaministri Mark Ruttega. Samas on nii Rutte kui ka kõik teised parteijuhid moslemeid põlgava Wildersiga koostöö järgmises valitsuses välistanud.

"Geert Wilders ei ole poliitikas sõprade hankimiseks - tal on teiste parteide hulgas palju vaenlasi. Näiteks võrdleb ta end sageli Donald Trumpiga. Aga Trumpil olid valimised ainult kahe parteiga. Meil on siin 29 parteid, kellest kümme saavad ilmselt parlamenti ja peavad töötama koos koalitsioonis. Trump ei pea töötama koalitsioonis ja ta ei ole selline poliitik, kes saaks koalitsioonivalitsuses hästi hakkama. Sama kehtib Geert Wildersi puhul," selgitas van der Wulp, kelle sõnul on Wildersi peamsed lubadused piiride ja mošeede sulgemine, koraani ebaseaduslikuks kuulutamine ja Hollandi Euroopa Liidust välja viimine.

Professor: EL-ist lahkumisel oleks Hollandile suured majanduslikud tagajärjed

Rotterdami Erasmuse ülikooli majandusprofessori Bas Jacobsi sõnul on Wildersi valimislubadused retoorikas küll suured, kuid detailised hägusad.

"Me ei tea, mida Wilders tegelikult tahab. Kui ta ütleb, et tahab EL-ist ja euroalalt lahkuda ja lõpetada sisserände, siis on sel Hollandile suured majanduslikud tagajärjed. Holland on väga avatud majandusega, väga sõltuv rahvusvahelisest kaubandusest. Kui selle ära lõpetad, siis Hollandi majandus kannatab. Muidugi on see poliitiline valik, kui tahta muutuda vaesemaks ja suveräänsemaks. Britid tegid nii - nad hääletasid Brexiti poolt, nad muutuvad vaesemaks ja suveräänsemaks," arutles Jacobs.

Isegi kui Nexit ehk Hollandi lahkumine Euroopa Liidust on vaatlejate hinnangul väga vähetõenäoline, on Brüsseli populaarsus majandus- ja rändekriisiga kannatanud.

"Hollandi valitsus võttis Euroopa eelarvedistsipliini väga rangelt. Näiteks kreeklastele öeldi, et tehke oma rahandus korda või lööme teid euroalast välja. Kui Hollandi majandusega tekkisid probleemid ja kinnisvaraturg kukkus kokku ja valitsus seisis silmitsi kolmeprotsendilise defitsiidi reegliga, siis ei saanud nad midagi muud teha kui eelarvet kärpida. See saatis majanduse langusesse. Hollandlased nägid, et Brüsseli eelarvereeglid sundisid Hollandi valitsust tegema asju, mis ei lähtunud Hollandi majanduse parimatest huvidest," selgitas Jacobs.

"Suurem osa hollandlastest toetab EL-i, aga üha suurem hulk hääletajaid leiab, et peaksime kõigepealt lahendama probleemid kodus ja siis aitama teisi. Näiteks kõik see, mis toimub Kreekas. Inimesed küsivad, miks peame andma miljardeid Kreekale, samal ajal kui peame kärpima oma toetusi vanadekodudele," kommenteeris van der Wulp.

Kuigi peaminister Mark Ruttet nimetatakse Hollandi üheks Euroopa-meelsemaks poliitikuks, märgivad vaatlejad, et viimaste nädalatega on ta sõnavõttudes immigratsioonivastasele Wildersile lähemale nihkunud.

"Me ei suuda enam nende immigratsiooninumbritega toime tulla. Peame selle kontrolli alla saama," on Rutte öelnud.

"Rutte püüab kindlasti haarata toetust paremalt, eelkõige immigratsioonivastastel teemadel rääkides," märkis Schumacher.

Samal ajal tundub, et mida rohkem säutse väljastab USA president Donald Trump Twitteris, seda kehvemini hakkab minema tema suurimal jäljendajal Hollandis.

"Jah, tundub, et nende vahel on seos. Aga hollandlased näevad Trumpi presidentuuri ja ma arvan, et ka Vabaduspartei kõige tulihingelisemad toetajad ei ole sellega rahul. Ma ei usu, et Trumpi tegevus Wildersi parteid aitab," arvas Schumacher.

Toimetaja: Merili Nael



err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: