Roose ütles stuudiointervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et rahvusringhäälingu peamine probleem on praegusel ajal kogu uus meedia, mille rahastamist pole seadusandja eriti ettegi näinud. Ta ütles, et olukord raadio ja telega pole nii kriitiline.

"See on ka seadusandja probleem, kes seaduse järgi ei annagi otseselt selle [digimeedia] jaoks raha. Võimalik, et tuleb lähiaastail asuda seda seadust kohendama," lausus Roose.

Küsimusele, kas vajaminev lisaressurss peab tulema tele ja raadio arvelt, vastas suve hakul juhtimist üle võttev Roose, et tehnika areneb kiiresti ja uus tehnika on tihtipeale odavamgi kui vana.

"Ei arva, et uus meedia peaks tulema tele või raadio arvelt või muu kultuuritegevuse arvelt. Aga see on asi, mis on võrreldes muu maailma ja muu meediaga lihtsalt maha jäänud," märkis ta.

ERR-i eelarve kohta ütles Roose, et 2017. aastal ette nähtud 37 miljonit eurot on suur number. "Ühe leibkonna kohta tuleb see 4-5 euro vahel kuus. Nii odavat lehetellimust tänasel päeval ei saa. Täna saab maksumaksja väga head kaupa selle raha eest. Kindlasti ei ole ta liiga kulukas."