"Ma ei ole taotlenud kummagi kaitsealuse osas kokkulepet ja ei kavatse seda ka teha," ütles Nääs reedel BNS-ile, soovimata siiski täpsemalt valitud kaitsetaktikat avada.

Nääsi sõnul esitas ta neljapäeval Savisaare osas kaitseakti, mille koostamiseks kaitsja veebruari keskel kohtult ajapikendust palus, MTÜ Keskerakonna osas oli kaitseakt esitatud juba veebruariks.

Harju maakohus peab kriminaalasjas teise eelistungi 21. märtsil, kui selgub ka, milliseid võimalikke taotlusi pooled esitavad ja millises menetlusvormis kohus süüasja lahendama hakkab.

Kui keegi kokkuleppemenetlust ei taotle, on tõenäoline, et kohus hakkab süüasja arutama üldmenetluses ning samuti on võimalik esitada taotlusi süüasja lõpetamiseks, viidates süüaluse kehvale tervisele ja sellest tulenevalt suutmatusele kohtuprotsessil osaleda.

Samuti süüdistuse saanud ärimees Aleksander Kofkinit kaitsev vandeadvokaat Aivar Pilv on varem kinnitanud, et Kofkin kokkuleppele ei lähe. Pilve sõnul ei ole tema kaitsealune milleski süüdi ja vajadusel on nad valmis seda tõestama üldmenetluses.

Aab: Keskerakond ei välista kokkulepet kohtumenetluses 

Keskerakonna peasekretär Jaak Aab täiendas meedias avaldatud advokaat Oliver Nääsi väiteid kohtumenetluse kohta, milles on esitatud süüdistused Edgar Savisaarele ja ühes episoodis Keskerakonnale. 

Erakonna peasekretär kinnitas, et erakond kokkuleppele minemist ei välista. Ta  selgitas, et menetluse praeguses etapis ei ole Keskerakond kuni kohtuprotsessi eelistungiteni kokkuleppemenetlust taotlenud, kuid kindlasti jälgitakse menetluse käiku ja asjaolusid. "Eelkõige lähtume erakonna huvidest ja kindlasti ei välista me kokkuleppe taotlemist edasise kohtumenetluse käigus," rõhutas Aab.

Taust 

Süüdistus Keskerakonnale on esitatud ühes episoodis, mis on otseselt seotud endise esimehe Edgar Savisaare otsuste ja toimingutega.

Riigiprokuratuur esitas mullu novembri lõpus süüdistuse kuritegude toimepanemises Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, MTÜ-le Eesti Keskerakond, Tallinna linnavolikogu esimehele Kalev Kallole, lisaks veel linnavalitsuse endisele nõunikule ja viiele ettevõtjale.

Kogutud tõendite alusel on Savisaarele esitatud süüdistus korduvas suures ulatuses altkäemaksuga nõustumises ja vastuvõtmises, suures ulatuses toime pandud rahapesus, suures ulatuses ja korduvalt toime pandud omastamises ning suures ulatuses erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises.

Esitatud süüdistuse kohaselt võttis Savisaar Tallinna linnapeana altkäemaksu vastu ja nõustus sellega seoses oma tööülesannete täitmisega.

Tallinna linna eelarvevahendite ebaseadusliku omastamise puhul on tegemist süüdistuse kohaselt linnale eraldatud eelarveliste vahendite kuritarvitamisega kohaliku omavalitsuse volikogu valimisreklaamide valmistamiseks 2013. aastal.

Kohtueelse uurimise käigus esitati kahtlustus mitmele linnavalitsuse ametnikule ja eraisikule. Seitsme ametiisiku suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu, kuna ametnike tegevus ei olnud kantud tahtlusest omastada linna vara erakonnale ega sellega seotud inimestele.

Seitsme inimese suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõtetel. See tähendab, et prokuratuuri hinnangul on kahtlustuse saanud inimeste poolt toime pandud kuritegu tuvastatud, kuid nende süü ja roll kuriteo toimepanemisel ei olnud määrav.

Kõnealustele inimestele on määratud rahaline kohustus, mis tasutakse riigituludesse, lisaks peavad nad hüvitama osaliselt kriminaalmenetluse kulud.

Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus selgitas, et kohtueelse menetluse ajal ühendati kolm menetluses olevat kriminaalasja, mille raames esitati süüdistus erinevate kuritegude toimepanemises.

Kõnealuse kriminaalasja raames on arestitud konfiskeerimise asendamise tagamiseks sularaha kokku üle 200 000 euro. "Kõnealuste juhtumite uurimisega oleme jõudnud järgmisesse faasi ehk süüdistusakti kohtusse saatmiseni. Kuna kohtumenetlus on veel ees, siis kriminaalasja raames kogutud tõendite ning süüdistuse sisu detailne avaldamine jääb kohtusaali," ütles Evestus.

Lisaks Savisaarele ootab kohtutee ka talle altkäemaksu andmises süüdistuse saanud ärimehi Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkinit, Hillar Tederit ja Vello Kunmani.

Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot süüdistatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistatakse ekspoliitik Villu Reiljani ning linnaametnik Priit Kutserit süüdistatakse omastamisele kaasaaitamises.

Kohtutee ootab juriidilise isikuna ka Keskerakonda. Eeluurimisel oli kahtluse alla ka reklaamiärimees Paavo Pettai, kes aga asus prokuratuuriga koostööle ja süüdistust ei saanud.

Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.