Riik ei tea, miks puudega inimesi vähemaks jääb

Puudega inimeste arv on kaheksa aastaga vähenenud rohkem kui 60 000 võrra, ligi 40 protsenti. Täpset põhjust sellele ei oska anda sotsiaalministeerium ega ka sotsiaalkindlustusamet, küll aga eitavad nad, et riik püüab puuete määramise pealt raha kokku hoida.
Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoda) poole pöördub peaaegu iga päev mõni inimene, kel on ametlikult muutunud puue varasemaga võrreldes kas väiksemaks või päris ära kadunud, ütles koja jurist Kristi Rekand.
"Näiteks eelnevalt tuvastati korduvalt puuduv töövõime ja raske puue. Inimene esitab uue taotluse, jätkuvalt tuvastatakse puuduv töövõime, aga sotsiaalkindlustusamet tuvastab ainult keskmise puude või ei tuvasta üldse puude raskusastet. Sellisel juhul tekib loomulikult inimesel küsimus, mis on muutunud, kui ta ise hindab, et seis on sama," kõneles Rekand.
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) andmetel elab Eestis praegu 97 490 puudega inimest. Neist umbes kümnendik on sügava puudega, ülejäänud jagunevad võrdselt raske ja keskmise puudega inimesteks. 2018. aastal oli puudega inimesi 158 474. Kaheksa aastaga on see arv vähenenud 38,5 protsendi võrra.
"Arvestades paranenud diagnoosimist, krooniliste haiguste kasvu, elanikkonna vananemist ja vaimse tervise probleemidega noori, ei ole selline langus arusaadav," ütles Rekand.
Tema sõnul on korduvhindamistel näha, et SKA lähenemine ja praktika on muutunud ning sellest on saanud muster.
"Me ei näe siin mingit stabiliseerumist ja see teeb äärmiselt murelikuks. Mingit agendat me siin taga kindlasti näha ei oska, et riigil oleks poliitika puuetega inimeste arvu vähendada. Aga teisalt me vaatame statistikat ja meil vastuseid ei ole, miks see väheneb," rääkis Rekand.
Võimalikke mõjusid on mitmesuguseid
Riigiametnikud ei oska ka ise täpselt öelda, mis on põhjustanud puudega inimeste arvu vähenemise. SKA ekspertiisitalituse juhataja Kalev Härk ütles, et üks suurem silmaga nähtav mõju on see, et puude määramise taotlusi esitatakse vähem. Kui võrrelda aastaid 2022 ja 2025, oli mullu 15 000 taotlust vähem.
Kui tööealised inimesed esitavad taotluse töövõime hindamiseks, saavad nad samas taotluses paluda ka puude tuvastamist. Selleks on vaja töövõime taotlusele teha eraldi märge. Härgi sõnul on ka nende ühistaotluste hulk viimasel kolmel aastal vähenenud umbes 10 protsendi võrra.
Kristi Rekand märkis, et kui taotluste arv on vähenenud, tuleks vaadata, miks neid vähem esitatakse. Üks argument võib tema sõnul olla see, et on levinud teadmine, et puude raskusastet on järjest keerulisem saada ja seetõttu juba eos loobutakse.
"Kui see nii on, siis kindlasti see ei ole meie riigi vaatest, kes peaks olema inimese poole näoga ja inimese jaoks olemas, kuidagi aktsepteeritav. Siis tuleb tegeleda selle kuvandiga, et inimesed ikkagi taotluse esitaksid, oma toetuse saaksid ja ka muid hüvesid, mis on seotud puude raskusastmega," ütles Rekand.
Veel näeb Härk mõju internetis levival väärinfol, nagu piiraks riik kokkuhoiu eesmärgil puude tuvastamiste arvu.
"See on sõnaselgelt vale. Esiteks ei ole keegi ette kirjutanud sotsiaalkindlustusametile, kui suur on puude raskusastme tuvastamiste aastane limiit või makstav sotsiaaltoetus. Mitte kordagi ei ole tulnud sellist signaali, et te kulutate liiga palju," kirjeldas Härk.
Samuti tõdes ta, et inimesed, kes ei ole saanud uuel hindamisel sellist tulemust, nagu nad lootsid, levitavad retoorikat, nagu SKA võtaks sihikindlalt puuet ära.
Kuidas aga saab üldse inimesel puue ära kaduda? Härgi sõnul tuleneb see näiteks lühiajalistest terviseprobleemidest, nagu trauma, insult või keerukam äkkhaigestumine, kus inimene võib olla mingi perioodi väga raskes seisundis. Kui ta aga pärast pikka ja edukat raviperioodi terveneb, siis võib puue muutuda kergemaks.
"Võib-olla haigus kui selline pole möödunud, aga meie ju ei mõõda haigust. Meie ülesanne on hinnata, kas inimene saab hakkama iseseisvalt nägemise, kuulmise, keele, kõne ja vaimsete toimingutega. Kui me näeme, et igapäevaeluks vajalikud toimingud on olemas ja ei ole piiranguid, mis vastavad puude raskusastme tuvastamisele, siis me lihtsalt ei saa seda tuvastada," selgitas Härk.

Ühistaotlused tekitavad segadust
Sotsiaalministeeriumi puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets sõnas, et ühte kindlat põhjust, miks puudega inimeste arv väheneb, ei ole. Samuti kinnitas ta, et ministeeriumist ei ole tulnud juhist puude andmist vähendada.
"Puuetega inimeste sotsiaaltoetused on riigieelarves arvestuslik kulu. See tähendab, et toetust makstakse kõigile, kellel on selleks õigus. Seda sõltumata sellest, kas tegelik kulu aastas kujuneb suuremaks kui algselt prognoositud," selgitas Mets.
Küll aga märkis ta, et eespool mainitud ühistaotlused tekitavad inimestes segadust, kuna nende puhul otsustab SKA puude raskusastme töötukassa andmete pealt ilma välist eksperti kaasamata.
"Peale seda, kui töötukassa on töövõimet hinnanud, siis nende valdkondlike skooride pealt arvutab sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme. Umbes 90 protsendil juhtudest see toimubki lihtsalt arvutusliku tehtena. Mida me näeme, et inimestel on keerukas aru saada, kuidas töövõime hindamise otsusest kujuneb üldse puude raskusastme tuvastamise otsus," rääkis Mets.
Tema sõnul soovib sotsiaalministeerium luua järgmisel aastal võimaluse, et tööealistel oleks ainult üks hindamine, mis oleks inimesele arusaadavam.
Kristi Rekand ütles, et just nende ühistaotluste pealt on paljude inimeste puue vähenenud.
Mets kinnitas, et ministeeriumi teeb murelikuks taotluste vähenemine ja sellega kaasnev foon, nagu puude tuvastamine oleks võimatu või väga keeruline protsess.
"Puude raskusastme tuvastamine on inimeste jaoks kindlasti väga oluline võib-olla kõige rohkem sotsiaaltoetuse saamiseks, mis on mõeldud lisakulude osaliseks hüvitamiseks. Selle kõrval oleme viimastel aastatel liikunud selles suunas, et ka siis, kui inimesel puude raskusastet ei tuvastata, saaks ta endale vajaliku abi," kõneles Mets.

Kohus aitab otsuse ümber vaadata
Sotsiaalkindlustusameti otsuse vastu on võimalik tasuta kohtusse pöörduda, EPIKoda pakub seejuures oma nõu ja abi. Rekandi hinnangul oli eelmisel aastal umbes paarkümmend sellist pöördumist ja sel aastal trend kasvab.
"Ega kohtusse pöördumine ei ole inimese jaoks kuidagi lihtne. Isegi kui ei ole riigilõivu, on see vaimselt hästi keeruline, et sa pead sellises küsimuses kohtult abi ja nõu küsima."
Kohtuasjad lõppevad Rekandi sõnul sageli positiivse tulemusega, mis tähendab et sotsiaalkindlustusamet peab oma otsuse üle vaatama.
Kalev Härk SKA-st tunnistas, et mõnikord ei ole nende otsused olnud piisavalt põhjendatud või on eksperdi arvamus liialt lakooniline. See aga ei tähenda, et otsus oleks olnud vale.
"Me oleme oma ekspertarste veel koolitanud ja selgitanud, kuidas seda arvamust niimoodi kirjutada, et see oleks selgem ja õiguslikult pädevam. Kui arvesse võtta seda, et meil on ikkagi aastas umbes 45 000 taotlust läbi vaadata, siis ma julgeksin öelda, et me väga halba tööd teinud ei ole," nentis Härk.
"Üksikud juhtumid on jõudnud ka kohtusse. Eks seal me vaatame väga kriitiliselt sellele asjale otsa ja kui me leiame, et oleme milleski eksinud, siis me seda ka tunnistame ja parandame," lisas SKA ametnik.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









