Möödunud nädalal toimunud Rahvaesindajate Kogul teatas peaminister Li Keqiang, et Hiina sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv kahaneb sel aastal 7 protsendilt 6,5 protsendile.

Hiina majandus võtab hoogu maha juba mitmendat aastat järjest. Seetõttu on Donald Trumpi protektsionismipoliitika ja globaliseerumisideedest loobumine tulnud Pekingile õigel ajal.

"President Trumpi loobumisega sellest rollist ehk, nagu ta on öelnud, et rohkem protektsionismi ja ei mingit globaliseerumist, siis Xi Jinping on rõõmuga võtnud selle rolli enda kanda," selgitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) infokeskuse juht Liisi Karindi.

"Hiina tajub nüüd, et tema aeg on saabunud, kui see nii läheb nagu Trump on lubanud, et ta keskendub ainult Ameerika küsimustele ja Mehhiko piirile müüri ehitamisega. Hiinlased näevad, et nendele on jäetud mänguruumi," arvas hiina keele tõlk Leslie Leino.

Leinot teeb murelikuks ka Euroopa Liidu killustatus. Selleks, et olla Hiinale arvestatav vastane, peaks EL olema tema sõnul üks jõud.

"Me jõuame võrdsetena läbirääkimistelaua taha ja tekib jagatud vastutuse moment. Aga kui me siin omavahel kempleme - Brexit ja Nexit -, siis on tunda, et Hiina tegelikult tunnetab, et ta mitte ei ole tugevaks saanud, vaid ka temal on rohkem tekkinud hingamisruumi," ütles Leino.

Möödunud nädalal koos käinud Hiina rahvaesindajate kogu nimetas BBC võimude kummitempliks, millest on siiski võimalik välja lugeda olulisi majanduslikke suundumusi ja jõujooni.

"Oma olemuselt on see kindlasti kommunistlik üritus. Majandus võib-olla ei ole enam nii kommunistlik, aga ta on sisuliselt ikkagi plaanimajandus. Me ei saa öelda, et ta on turumajandus. Rahvaesindajate kongress on ikkagi üles ehitatud sellele, et edastada maailmale ja siseriiklikuks tarbimiseks sõnumeid, ja kui neid sõnumeid vaadata, siis see on ikkagi kommunistlik. Need sõnumid on seal muutumatud, lihtsalt sõnastus mõnikord muutub. Aga kui vaadata 20 aastat tagasi, siis see on tegelikult samasugune," selgitas Leino.

Üheks Hiina ambitsioonikuse näitajaks on suurelt reklaamitud Siididee projekt, mis tähendab mitte ainult vana tee taastamist Hiina ja Euroopa vahel, vaid ka mitut uut marsruuti, maismaateid ja mereteid ning ka Aafrika hõivamist. Enamasti ikka selleks, et ise müüa.

"Aga tegelikult hiinlased ise on ennast kogu aeg näinud globaalsete liidritena ja nende jaoks on see tagasiliikumine sinna positsiooni, kus nad on alati olnud. Maailma vallutamisega selles otsest pistmist ei ole, sest nad ju väidavad, et nemad jõuga kedagi ei võta, nad ainult kaitsevad seda, mis on nende oma," selgitas Karindi.

Leino sõnul Hiinal uus välispoliitika, mis algas 1993. aastal.

"Neile pannakse vahel pilkupüüdvamaid nimesid nagu uus Siiditee. Minu hinnangul on ikkagi Hiina eesmärk olla juhtivrollis ja kontrollivas rollis. Läbi Siiditee ta lihtsalt saab siduda teiste riikide majandused enda majandusega ja teha seda pigem enda tingimustel kui Euroopa Liidu tingimustel," arutles Leino.

"Kogu see liikumine kõrgtehnoloogiale ei ole Hiinas mitte selleks, et seal anda samu võimalusi Euroopa ettevõtetele, vaid vastupidi, Hiina sunnib välja arendama oma kõrgtehnoloogiatööstuse, Euroopa ettevõtteid viima sinna oma tehnoloogiat ja siis võtma üle praegu Euroopa ettevõtete poolt kaetavad turud," lisas ta.