"Nende nõrkus või tugevus seisneb põhiliselt selles energiahulgas ehk selles pekikihis, mida nad suudavad oma esimese kolme nädalaga, kui ema neid imetab, peale koguda, et seda siis kasutada iseseisva kalapüügi õppimiseks," ütles "Aktuaalsele kaamerale" hülgeuurija Ivar Jüssi.

Keskonnainspektsiooni Läänemaa büroo vaneminspektor Meelis Kaustel ütles, et inimeste teadlikkus on viimastel aastatel paranenud ja hüljeste häirimisega seotud rikkumisi on vähem kui varem. Ta tuletas siiski meelde, et üksikuna paistvate hülgepoegade lähiümbruses on enamasti ka täiskasvanud isend ja kindlasti ei tohi poegi silimata minna.

"Seal on emahüljes alati kuskil läheduses ja ta ei jäta oma poega ilma järelvalveta. Samal ajal, kui nüüd see imetamise periood on kuskil kolm nädalat ja hüljes sel ajal korralikult toituda ei saa, siis ta on määratud hukule nii, et inimene tegelikult ei tohi sinna sekkuda," lausus Kaustel.

Paar kehva talve ei tähenda Ivar Jüssi sõnul veel maailmalõppu, kuid kui kliimamuutus peaks tegema Eesti talved soojemaks pikemas perspektiivis, siis võib hüljeste ja eriti viigerhüljeste jaoks kuri karjas olla.

"Kui mitu järjestikust aastat poegimine ebaõnnestub, siis see hakkab kokkuvõttes arvukust mõjutama, aga samas üks või kaks aastat, kui sinna järgnevad korralikud jäätalved, see nagu iseenesest ohtlik ei ole. See on ainult siis, kui see pikas lõikes nii jääbki," selgitas Jüssi.

Läänemeres elab praegu 33-34 tuhat hallhüljest ja 13-14 tuhat viigrit. Suurema hulga viigerhüljeste koduks on aga Botnia laht ja Eesti vetes on selle liigi isendeid vaid tuhande ringis.