"Võin kinnitada, et Norra soostus neile poliitilise varjupaiga andmisega. Räägime mitmetest sõjaväeametnikest, kes viibisid Norras ja kellele anti pärast juulikuus ebaõnnestunud riigipööret käsk kodumaale naasta," ütles neid esindanud advokaat Kjell M. Brygfjeld.

Üks meestest ütles ajalehele Verdens Gang, et tema pass on tühistatud ja ta kardab kodumaale naasmisel piinamist. Ohvitseri sõnul liiguvad ühtlasi kuuldused, et Türgis kaovad inimesed seletamatul viisil.

Norra migratsiooniametnikud on keeldunud teemat kommenteerimast.

Türgi välisministeerium seevastu kutsus vestlusele Norra suursaadiku ja teatas talle, et esitab juhtunuga seoses ametliku protestinoodi.

Ministeeriumi hinnangul on võimatu leppida sellega, et NATO liitlane toetab kõnealuste ohvitseride "vääraid poliitilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke pürgimusi", kellel lasub vandega kohustus kodumaale naasta.

"See on täiesti vastuvõetamatu olukord. Euroopast ei tohi saada varjupaik riigipöörajatele, terroristidele ja mõrtsukatele," ütles omakorda Türgi justiitsminister Bekir Bozdag.

Türgis on vahistatud 40 000 inimest ja rohkem kui 100 000 on vallandatud oma töökohalt sõjaväes, riigiametites ja erasektoris.

Türgi ja Euroopa suhted on niigi pingestunud pärast seda, kui Türgi ministrid ei saanud Saksamaal ja Hollandis luba pidada kohaliku türklaskonna hulgas kihutuskoosolekuid presidendivõimu suurendamise referendumi eel. Ankara võrdles keelajaid natsidega ning süüdistas Euroopat rassismis ja islamofoobias.

Euroopa Liiduga konflikti sattunud Türgi president Recep Tayyip Erdoğan hoiatas kolmapäeval eurooplasi, et varsti ei pruugi nad end "maailma tänavatel" enam ohutuna tunda.

"Kui te ka edaspidi niiviisi käitute, siis ei saa ükski eurooplane, ükski lääne inimene homme üheski maailma osas ohutult ja rahulikult tänaval kõndida," ütles Erdoğan Ankaras peetud kõnes.

Jaanuaris teatas Kreeka, et ei saa Ankarale välja anda kaheksat pärast riigipöördekatset naaberriiki pagenud Türgi sõjaväelast. Kuigi nende meeste osalus riigipöördekatses oli ilmselge, jõudis Kreeka kohus järeldusele, et Türgis ei pruugi neid oodata aus kohtuprotsess, samuti võiksid ohtu sattuda nende elud.

Türgi sõjaväelased ja diplomaadid, valdavalt need, kes teenisid ja töötasid erinevates NATO allasutustes, on varjupaika palunud mitmetes liitlasriikides. Kõige rohkem on neid meedia andmeil Saksamaal, ka seal on asüülitaotlejate seas Türgi endine kaitseatašee.