Bulgaaria valimistel on napilt võitmas läänemeelne erakond

{{1490532480000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Bulgaarias peetakse pühapäeval parlamendivalimisi, kus sotsialistid rihivad taas võimulepääsemist. Esialgsete andmete kohaselt saatis edu läänemeelset paremtsentristlikku parteid.

Sotsialistide toetus sai tõuke pärast presidendivalimiste võitu eelmise aasta novembris. Seni võimul olnud paremtsentristlik valitsus on toetanud Vene-vastaseid sanktsioone. Sotsialistid ei taha aga sanktsioone pikendada. Bulgaaria võtab pärast Eestit üle Euroopa Liidu eesistumise, vahendasid "Aktuaalne kaamera", Reuters ja BNS.

Euroopa Liidu vaeseimas riigis on populaarsust kasvatanud ka rahvuslased.

Seni võimul olnud Bojko Borisovi paremtsentristlik ja Euroopa Liidu meelne erakond GERB kogub valimistel sarnaselt Sotsialistlikule Parteile (BSP) tõenäoliselt 30 protsendi suuruse toetuse, näitasid varasemad uuringud.

"Ma valisin stabiilse, etteaimatava ja ühendatud Bulgaaria poolt," sõnas Borisov.

"Bulgaarlased peavad täna otsustama, kes sobib sellise poliitika juhtimiseks, seega las nad valivad," ütles peaminister.

BSP juhi Kornelia Ninova sõnul on süüdistused, nagu sotsialistid toetavad venemeelset poliitikat, valed. "Mitte ükski riik, ei idas ega läänes, ei tohiks saada mõjutada Bulgaaria poliitikat," ütles ta.

Tegemist on kolmandate valimistega Bulgaarias viimase nelja aasta jooksul.

Borisov oli Bulgaaria peaminister aastatel 2009-2013 ning 2014-2017. 2013.-2014. aastani oli riigis võimul BSP valitsus.

Borisov astus peaministri kohalt tagasi ja kutsus esile ennetähtaegsed valimised pärast seda, kui presidendivalimised võitis Moskva-meelsuses süüdistatud sotsialistide kandidaat Rumen Radev.

Kuigi BSP-d nähakse venemeelse erakonnana, toetab Ninova Euroopa Liitu jäämist ning Borisov on kutsunud üles looma "pragmaatilisemaid" suhteid Venemaaga.

Samuti nähakse valimistel toetuse kasvu Bulgaaria rahvuslaste erakonnale Ühinenud Patrioodid, keda peetakse kõige tõenäolisemaks koalitsioonipartneriks kummalegi suuremale parteile.

Lävepakuküsitlused: Bulgaaria valimistel on juhtimas Borisovi partei

Bulgaaria ennetähtaegsetel üldvalimistel on juhtimas kahekordse ekspeaministri Bojko Borisovi partei, selgus lävepakuküsitluste tulemustest pühapäeval.

Alpha Researchi lävepakuküsitluses sai Borisovi erakond GERB 32,2 protsenti häältest ja Sotsialistlik Partei (BSP) 28 protsenti.

Gallup International Balkani küsitluses kogus GERB 32,8 protsenti häältest ja sotsialistid 28,4 protsenti.

Keskvalimiskomisjoni teatel oli kella 17 seisuga osalenud üldvalimistel ligi 43 protsenti valijaskonnast, mis on kõrgem näitaja kui eelmistel valimistel.

Ametlikke valimistulemusi on oodata esmaspäeval. Kui lävepakuküsitluste tulemused leiavad kinnitust, saab Borisov mandaadi oma kolmanda valitsuse moodustamiseks.

Borisov: meil on mandaat valitsuse moodustamiseks

Paremtsentristide liider Borisov teatas hilisõhtul, et tema erakonnal GERB on selge mandaat järgmise valitsuse moodustamiseks.

Borisovi sõnul teeb GERB suuri pingutusi koos võimalike koalitsioonipartneritega, et valitsus kiiremas korras moodustatud saaks.

Bulgaaria sotsialistid tunnistasid valimiskaotust, kuid nende juht Ninova rõhutas, et kui GERB-il ei õnnestu valitsuskoalitsiooni moodustada, on sotsialistid valmis seda tööd ise ette võtma.

WSJ: Bulgaaria sotsialistid said Kremlilt salajase strateegiadokumendi

Bulgaaria ametnike andmetel sai opositsiooniline Sotsialistik Partei eelmisel aastal enne presidendivalimisi Kremliga seotud mõttekojalt salajase strateegiadokumendi, milles anti detailset nõu, kuidas Venemaa suhtes positiivset hoiakut omav kandidaat võiduni aidata, kirjutas käesoleval nädalal ajaleht Wall Street Journal.

Umbes 30-leheküljelises dokumendis, millele jõudsid järele ka Bulgaaria luureteenistused, soovitavad Kremli eksperdid sotsialistidel kasutada näiteks libauudiste ja kallutatud reitingutulemuste levitamist, mida Moskva on kasutanud ka mujal Euroopas valimisi mõjutades.

Luureallikate kinnitusel andis dokumendi Bulgaaria erakonna juhile Kornelia Ninovale üle Venemaa välisluureteenistuse endine kõrge ametnik Leonid Rešetnikov, kes on ka venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide nimekirjas. Viimane kinnitas küll kohtumist Ninovaga, kuid dokumendi üleandmist nimetas ta väljamõeldiseks.

Igal juhul saatis Kremli-meelseks peetud sotsialistide kandidaati Rumen Radevit valimistel edu ning pühapäeval toimuvatel erakorralistel parlamendivalimistel on sotsialistid, kes on soovinud Vene-vastaste sanktsioonide lõpetamist ja NATO kohaloleku vähendamist Mustal merel, arvamusuuringute kohaselt esikohal.

"Ma olen väga mures," nentis Bulgaaria eelmine president, Kremli-kriitikust läänemeelne poliitik Rosen Plevneliev. "Venemaa tegevus Ida-Euroopas on jõudnud uue tasemeni."

Bulgaaria presidendi kantselei, Sotsialistlik Partei ja Vene välisministeerium Wall Street Journali päringutele ei vastanud.

Bulgaaria, kellel on Venemaaga lähedased ajaloolised ja majanduslikud sidemed, on riigi luureametnike sõnul juba varem Venemaa erilise tähelepanu all olnud. Näiteks kahtlustatakse, et Moskva finantseeris 2012. aja 2013.aastal toimunud meeleavaldusi, mis tõid kaasa läänemeelse valitsuse lagunemise. Samuti on Venemaaga seostatavad häkkerid rünnanud mitmeid sihtmärke ning Moskvat süüdistatakse ka 2015. aastal toimunud kohalike valimiste mõjutamises. Samuti on tekkinud juurde Kremli-meelseid veebilehti, märkis ekspresident Plevneliev.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: