Kesk- ja Ida-Euroopa riigimehed saatsid Trumpile Moskva eest hoiatava kirja, allakirjutanute seas on ka Ilves

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Toomas Hendrik Ilves. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Hulk Kesk- ja Ida-Euroopa riigimehi, nende seas ka Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves, saatsid USA presidendiks valitud Donald Trumpile kirja, milles hoiatavad Ameerika Ühendriikide järgmist riigipead Venemaaga seotud ohtude eest.

"Putin ei pürgi Ameerika suureks tegemise poole. Meie teie liitlastena pürgime. Lepinguga seotud liitlastena pöördume me ameeriklaste poole uues USA administratsioonis ja Kongressis, et nad püsiksid kindlana meie ühiste eesmärkide ja huvide kaitsel: rahu, Atlandi-ülene tugevus ja vabadus," vahendab ajaleht Washington Post 17 riigimehe poolt alla kirjutatud pöördumist.

Kirjale on alla kirjutanud üks praegu ametis olev president - Bulgaaria riigipea Rosen Plevneliev - ning mitmed endised presidendid, valitsusjuhid ja välisministrid. Nende seas on näiteks Rumeenia ekspresident Traian Basescu, Eesti ekspresident Toomas Hendrik Ilves, Läti ekspresident Vaira Vike-Freiberga ja Rootsi endine peaminister Carl Bildt.

Kirjas mainivad riigimehed, et nad tervitavad Trumpi valimisvõitu ning ootavad koostööd uue administratsiooniga, et transatlantilist allianssi tugevdada. Kuid kui Trump peaks teisiti otsustama ning ühendama jõud Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, oleks sellel tõsiselt negatiivsed tagajärjed nii Euroopale kui ka Ameerika Ühendriikidele.

Esiteks ei peaks Trumpi administratsioon leevendama Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone või leppima vaikimisi Krimmi annekteerimisega, sest need sammud mitte ainult ei demoraliseeriks Ameerika-meelseid jõude Ukrainas, vaid destabiliseeriks piirkonda ka majanduslikult ning aitaksid kaasa äärmuslikele Lääne-vastastele jõududele.

Suurel tehingul Putiniga, mis jätaks Ukraina hätta, oleksid tõsised tagajärjed ka Ameerika laiemale mainele Euroopas, hoiatavad kirja autorid.

"Sellise tehingu järelmõjud õõnestaksid Ameerika usaldusväärsust liitlaste silmis nii Euroopas kui ka mujal. Reeglitele põhinev rahvusvaheline kord, millele Lääne julgeolek on aastakümneid toetunud, nõrgeneks. Liitlassuhted, mis on Ameerika suuruse tõeline allikas, mureneksid: riigid, mis on ohverdanud verd, vbara ja poliitilist kapitali, et transatlantilist julgeolekut toetada, hakkaksid küsima, kas Ameerika ei ole enam usaldusväärne sõber," märgitakse kirjas.

Kokkuvõtlikult leiavad pöördumise autorid, et Putin ei saa olla Lääne liitlane ning et Venemaa poliitika on teinud Euroopast ohtlikuma koha kõigi jaoks. Isegi kui mingi lepe sõlmitaks, jätkaks Venemaa tõenäoliselt Euroopa demokraatiate õõnestamist õelate meetoditega.

"Ärgu olgu teil selles osas kahtlust: Vladimir Putin ei ole Ameerika liitlane. Samuti pole ta usaldusväärne rahvusvaheline partner. Mõlemad enne teid ametis olnud presidendid proovisid omal moel usalduse ja sõpruse õhkkonnas Venemaa juhtkonnaga kokkuleppele jõuda. Suur viga: Putin kasutas nende häid kavatsusi kui võimalusi," seisab kirjas.

"Tehing Putiniga ei too rahu. Vastupidi, see muudab sõja tõenäolisemaks. Putin näeb järeleandmisi kui nõrkuse märki. Ta kalduks panema proovile Ameerika tõsiseltvõetavust NATO piiririikides nagu Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Ta ei pruugi kasutada ainult sõjalist ähvardust, vaid ka küberrünnakuid, energeetilist ja majanduslikku survestamist, spionaaži, psühholoogilist sõda, desinformatsiooni ja sihipärast pistiseandmist. Venemaa naabritena oleme me kõik selliste meetmetega tuttavad. Nendele vastu astumine nõuab Läänelt suurt jõudu, solidaarsust ja sihikindlust - mitte uut vastutulekut."

Nimetatud kiri on sarnane avalikule kirjale, mille mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa liidrid (Eestist Mart Laar ja Kadri Liik - Toim.) saatsid 2009. aastal äsja ametisse astunud president Barack Obamale. Tookordse pöördumise autorid hoiatasid ajal, mil Obama administratsioon oli alustanud Venemaa suunal "taaskäivitust" ehk nn reset-poliitikat, et on suur oht, et Euroopa riigid kaotavad usus Ameerika Ühendriikidesse ning et transatlantilised suhted võivad nõrgeneda.

Obama administratsiooni valitsuse ajal on mitmed Euroopa riigid näinud äärmuslike Kremli-meelsete poliitiliste jõudude esilekerkimist, samuti on Venemaa aktiivsed meetmed laienenud üle kogu Euroopa.

"Kesk-Euroopa riikidel oli õigus. Nad hoiatasid Obama administratsiooni Venemaaga seotud riskide eest," nentis mõttekoja CEPA (Center for European Policy Analysis) asepresident Peter Doran. "Nüüd, mil on õhus uus suur tehing Venemaaga, on keskeurooplased hoiatamas uut Ameerika presidenti, et viimane ei teeks oma eelkäijatega sarnaseid vigu."

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: