Rahapesu eest võib edaspidi määrata pangale viie miljoni ulatuses sunniraha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Lee Jae-Won/Reuters/Scanpix

Rahandusministeeriumis valmivad muudatused, mis peaksid aitama edaspidi ära hoida Eesti pankade kaudu raha pesemist, muu hulgas nähakse ette rahapesujuhtumite puhul sunniraha määramise võimalust maksimumsummas viis miljonit eurot või kuni kümme protsenti käibest. Lisaks äriregistrile luuakse ka lõplike kasusaajate register.

Hiljuti avalikuks tulnud suure rahapesujuhtumi puhul viis Finantsinspektsioon juba 2014. aastal läbi uurimise, kuid ühtegi Eestis tegutsevat panka ei trahvitud. Põhjuseks see, et maksimaalne trahvisumma oleks siis olnud vaid 32 tuhat eurot. 2015. aastast kehtiva saduse järgi on maksimaalne trahvisumma nüüd 400 tuhat eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Finantsinspektsioon arvab, et lisaks rahalistele karistustele, mis peavad olema mõjusad, peaks olema valikus erinevas vormis karistusi, et rikkumisele sobivalt reageerida," ütles Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

Rahapesu ja terrorismi rahastamist puudutavad seadusmuudatused on ministeeriumides kooskõlastusel. Muudatused puudutavad muuhulgas sanktsioonide kehtestamist, riskiisu regulatsiooni ja lõplike kasusaajate registri loomist. Karistusmäärad jääksid rahapesujuhtumite puhul aga samaks.

"See, mis muutub, puudutab eelkõige sunnirahasid. Ettekirjutuste ja sunnirahade seaduse kontekstis peaks toimuma muudatus, et kui analoogne situatsioon täna peaks aset leidma, võiks põhimõtteliselt teha ettekirjutuse ja selle tagamiseks määrata sunniraha. Siin on maksimumsummaks viis miljonit eurot või kümme protsenti tegevuskäibest," selgitas rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa.

Lõplike kasusaajate register loodaks täiendusena äriregistrile. "Sinna peaks saama kirja kõik füüsilised isikud, kes omavad ettevõtte või organisatsiooni üle kontrolli rohkem kui 25 protsendi ulatuses," ütles Ojamaa.

Kessler leiab, et kuigi finantssektoris liiguvad suured rahad, peaks rahapesujuhtumite puhul siiski seaduses olema määratud karistuse ülempiir.

"Ma arvan, et lagi peab olema. See on õiguspärase ootuse, õiguslikkuse ootusega kooskõlas. Päris nii ei ole ka aus kodanike suhtes käituda, kus on küll rikkumine, aga sa ei tea, kui palju sa selle eest maksimaalselt karistada võida saada," arvas Kessler.

Rahapesu tõkestamist puudutavad muudatused peaksid praeguste plaanide järgi jõustuma suvel.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: