Trump andis korralduse vaadata ümber elektrijaamade emissioonitingimused ning rea teisi meetmeid, mille eesmärk on leevendada regulatsioone fossiilsetele kütustele. Tema enda sõnul on tegu revolutsioonilise sammuga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Üheskoos alustame uut energiarevolutsiooni, sellist, mis edendab Ameerika tootmist Ameerika pinnal," ütles Trump.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nentis, et elavdav mõju majandusele on pigem lühiajaline.

"Tööstusharud, mis on keskkonda reostavad, kasvuhoonegaase põhjustavad ei kipu olema väga kõrge lisandväärtrusega harud. Kui kasvuhoonegaaside piiramine oleks olnud sundtee innovatsiooniks ja lisandväärtuse tõusuks, siis tegelikult seeläbi minnakse tagasi üsna traditsioonilistesse tööstusharudesse, kus lisandväärtus ja ka palk ei saa kunagi olema nii kõrge kui keerukamates harudes," kommenteeris Nestor.

Mingit märgatavat konkurentsieelist Europa kaupade ees keskkonnanõuetest loobumine ei anna.

"Läheks vaja mikroskoopi, et seda mõju näha. Vahetu mõju on, et kivisütt kasutavaid elektrijaamu ei lülitata ümber gaasiküttele nagu Obama regulatsioon oleks ette näinud. Nad kasutavad edasi sütt. See tähendab, et gaasihinnad USA-s langevad, see võib lisada mõnele ettevõttele konkurentsivõimet," rääkis TTÜ majandusteaduskonna professor Karsten Staehr.

Küll võib pikemas perspektiivis sattuda ohtu Pariisi kliimakokkulepe.

"Kui nüüd USA astub sellest leppest välja, siis on selge see, et leppe eesmärke ilma USA-ta ei ole võimalik saavutada sellisel kujul nagu need kokku lepiti. Järelikult on seal erinevad võimalused, kas tuleb vaadata ümber kogu lepe, kas peavad teised osapooled selle võrra rohkem panustama," ütles majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede.

Karsten Staehri sõnul võib tuua suurt segadust see, kui ka näiteks Hiina, India või Brasiilia otsustavad USA sammust tõukuvalt Pariisi kliimaleppest taanduda.