Kuigi 11 kandidaadiga debatt BFM TV-s kulges sageli üsnagi kaootilises meeleolus, tulid ikkagi esile kahe favoriidi - Rahvusrinde juhi Marine Le Peni ja liberaalist tsentristi Emmanuel Macroni - vastasseis ning vasakäärmuslaseks peetud veteranpoliitiku Jean-Luc Mélenchoni hea esinemisoskus. Pereliikmete palkamisega seotud skandaalide tõttu favoriidi kohalt lahkuma pidanud paremtsentrist François Fillon esines hästi, kuid uusi toetajaid ta tõenäoliselt ei võitnud.

Pärast debatti tehtud Elabe arvamusküsitluse kohaselt pidas 25 protsenti vaatajatest Mélenchoni esinemist kõige veenvamaks, kuid iseasi on, kui palju see talle reaalseid toetajaid juurde toob. Sotsialistliku Partei ametlikust kandidaadist Benoît Hamonist oli ta reitingute kohaselt juba enne debatti ette läinud.

Elabe arvamusuuring andis teise koha Macronile, kelle esinemist hindas parimaks 21 protsenti küsitletutest. Kolmandaks tuli ekspeaminister Fillon 15 protsendiga ning talle järgnes Le Pen 11 protsendiga. Samas hindasid Elabe uuringus osalenud inimesed kõige paremaks Macroni programmi.

Teise, OpinionWay uuringu kohaselt jagasid esikohta Mélenchon, Macron ja Fillon (18%) ning neile järgnes Le Pen taas 11 protsendiga.

Elabe analüütik Bernard Sananes nentis, et Le Peni kesine tulemus on seletatav asjaoluga, et tal tuli oma euroskeptilist sõnumit kaitsta korraga mitme Euroopa-meelse kandidaadi rünnakute eest ning seda tehes kaotas ta liiga sageli enesevalitsuse. Samas ei õnnestunud endiselt oma võimalustesse uskuval Fillonil saavutada mingit olulist läbimurret, mis aitaks tal Macroni asemel teise vooru jõuda. 

Üheks kõige teravamaks vaidluseks Le Peni ja Macroni vahel oli hetk, kui endine majandusminister kritiseeris paremäärmuslaseks peetud Rahvusrinde juhi plaane Euroopa Liidu suunal. "Natsionalism tähendab sõda. Ma tean seda. Ma tulen piirkonnast, mis on täis sõjas hukkunute kalmistuid," märkis esimese maailmasõja lahinguväljaks olnud Somme'ist pärit kandidaat.

"Te ei peaks teesklema, et oled midagi uut, kui sa räägid nagu vanad fossiilid, kes on vähemalt 50-aastased," süüdistas 48-aastane Le Pen vastu.

"Kahju teile seda öelda, madame Le Pen, kuid te räägite neid samu valesid, mida me oleme teie isalt kuulnud juba 40 aastat," vastas Macron omakorda Rahvusrinde eelmisele juhile Jean-Marie Le Penile viidates.

Le Peni ettepanekut korraldada eurotsooni teemaline referendum kritiseeris ka Fillon, kelle sõnul ilmestab see ettepanek kogu Rahvusrinde majanduspoliitikat. "Reaalsuses ei ole madame Le Penil majanduspoliitikat. Poliitika, mis tal on, sulab kohe, kui prantslased sellel referendumil hääletama hakkavad," nentis ta.

Le Peni üheks suureks probleemiks valijate seas võibki pidada tema plaani korraldada eurotsoonist lahkumise asjus rahvahääletus - see on üks tema selgemaid valimislubadusi, samas on aga tegu kavaga, mid on laiemale valijaskonnale kõige raskem maha müüa. Uuringud on järjepidevalt näidanud, et kaks kolmandikku prantslastest soovib eurot edasi kasutada. Seetõttu ongi Le Pen oma esialgset plaani pehmendanud ja väitnud, et soovib rahvahääletusega vaid inimestele valikuvõimalust pakkuda.

Samas viitas just äsjane teledebatt sellele, et rahulolematust Euroopa Liiduga on Prantsusmaal palju - ainult Hamon, Fillon ja Macron olid tugevalt Euroopa Liitu toetaval seisukohal. Ülejäänud kandidaadid alates Le Penist ja Mélenchonist kuni marginaalsemate poliitikuteni nagu Jacques Cheminade, kelle peamiseks teemaks on Marsi koloniseerimine, olid erineval määral euroskeptilised. Viis kandidaati - Le Pen, Mélenchon, Cheminade, François Asselineau ja Nicolas Dupont-Aignan - nõuavad kas EL-ist lahkumist või seniste lepete põhjalikku muutmist.

Euroskeptikust Nicolas Dupont-Aignani esiletõus on kusjuures probleemiks Le Penile, sest nende valijaskond on küllaltki sarnane, ning vähemalt esimeses voorus võib osa potentsiaalseid hääli Rahvusrinde juhil seetõttu kaduma minna.

Teise vooru jõudmise nimel reaalselt võistlevate kandidaatide omavahelist seisu äsjane debatt arvatavasti väga ei muuda - Le Pen ja Macron on endiselt kõige tõenäolisemad teise vooru kandidaadid.

Presidendivalimiste esimene voor toimub 23. aprillil ja teine voor - ehk heitlus kahe tugevama kandidaadi vahel - 7. mail.

Täismahus video: