Eesti on Euroopa rändekavaga vastu võtnud kokku 120 sõjapõgenikku, neist on üks viieliikmeline perekond ametlikult lahkunud ning kuus perekonda ei viibi praegu Eestis. Neis kuues perekonnas on kokku 31 liiget.

Kõigil Eestisse saabunud põgenikel on õigus Schengeni alas reisida 180 päeva jooksul 90 päeva. Kuna praeguse seisuga ei ole ükski neist kuuest perekond viibinud Eestist eemal üle 90 päeva, ei saa neid peresid lugeda Eestist lõplikult lahkunuteks.

Mullu augustis Rakverre elama paigutatud viieliikmeline Süüria perekond lahkus märtsis täiskoosseisus Saksamaale, kirjutas Virumaa Teataja teisipäeval. Pere moodustasid kolm põlvkonda: mees ja naine koos lasteaiaealise lapsega ning mehe pensioniealised vanemad.

Eestist on ametlikult lahkunud üks Euroopa Liidu rändekava raames siia paigutatud Iraagist pärit kvoodipagulaste perekond, kes sõitis vabatahtlikult kodumaale tagasi.

Perekonnas on viis liiget - kaks vanemat ning kolm last. Isa lahkus Eestist juba tänavu jaanuaris. Eelmisel nädalal järgnes talle ka ülejäänud perekond.

Perekond saabus Eestisse eelmise aasta märtsis. Tegemist on esimese EL-i rändekava alusel Eestisse saabunud perekonnaga. Toona jõudis Eestisse veel kaks üksikut meest.

Töö on leidnud viis kvoodipagulast

Sotsiaalministeeriumi andmetel on Eestisse Euroopa Liidu rändekava raames saabunud kvoodipagulastest praeguseks lepingulise töö leidnud kokku viis inimest.

Kõik nad on mehed ning rakendust on nad leidnud toitlustusvaldkonnas erinevates Eesti omavalitsustes.

Lisaks on mitmed kvoodipagulased olnud tööpraktikal. Viimaste seas on erinevalt püsiva töö leidnutest ka naisi.