Pea pooled kvoodipagulased ei viibi Eestis ({{commentsTotal}})

Sõjapõgenikud Haapsalus.Illustratiivne foto.
Sõjapõgenikud Haapsalus.Illustratiivne foto. Autor/allikas: ERR

Peaaegu pooled Eestisse Euroopa Liidu rändekava raames saabunud kvoodipagulased ehk 71 inimest ei viibi Eestis, väljaspool Eestit viibimise tähtaja on ületanud neli perekonda.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles BNSile, et väljaspool Eestit viibimise tähtaja on ületanud veel kaks Süüriast pärit kvoodipagulaste perekonda. Mõlemad perekonnad saabusid Kreekast Eestisse selle aasta jaanuaris. Seitsmeliikmeline perekond paigutati elama Tartusse ning viieliikmeline perekond Põlvasse.

Raag sõnas, et praeguseks on 90-päevase reisimise tähtaja ületanud kokku neli perekonda. Esimene selline pere oli kolmeliikmelise Süüriast pärit perekond, kes saabus Eestisse möödunud aasta novembris Kreekast ning suunati elama Tartusse. Teine, kuueliikmeline Süüria perekond saabus Eestisse eelmise aasta augustis Türgist ning asus elama Viljandisse.

Seega on praeguseks väljaspool Eestit viibimise tähtaja ületanud kokku 21 inimest.

Lisaks neile neljale perekonnale ei viibi Eestis veel 11 kvoodipagulaste peret, kus kokku on 50 liiget. Need perekonnad ei ole ületanud 90 päeva piiri.

Seega ei viibi Eestis kokku 71 kvoodipagulast ehk ligi pooled praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud 150 inimest.

Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus 180 päeva jooksul Euroopa Liidus reisida kuni 90 päeva. Selle ületamisel peatatakse peretoetuste maksmine. Samas pole neil teistes liikmesriikides võimalik töötada või toetuseid saada. Eestisse naasmisel on neil jätkuvalt õigus tugiisiku teenusele ning võimalus jätkata keeleõppega..

Eestist on ametlikult lahkunud ka üks Iraagist pärit perekond, kes sõitis vabatahtlikult tagasi kodumaale. Perekond saabus Eestisse eelmise aasta märtsis ning tegu on esimese ümberasutamiskava raames Eestisse jõudnud perekonnaga.

Saabudes oli perekonnas viis liiget - kaks vanemat ning kolm last. Eestis viibimise ajal sündis perre veel üks laps. Isa lahkus Eestist juba tänavu jaanuaris ja hiljem järgnes talle ka ülejäänud perekond. Pere pöördus tagasi kodumaale rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni IOM programmi Varre kaudu.

Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud 150 inimest. Neist viis läks vabatahtlikult tagasi Iraaki, 21 inimest on Eestist korraga eemal olnud üle 90 päeva, 50 inimest ei viibi Eestis ning kaks inimest on vahi all.

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: