Perega Kesk-Eestis elav 26-aastane Süüria sõjapõgenik Alaa on teadlik sellest, et paljud tema saatusekaaslased on Eestist lahkunud. Olles nendega suhelnud, teab ta rääkida, et peamised probleemid on seotud töö otsingute ja toimetulekuga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui aus olla, siis peamiseks põhjuseks on väikesed palgad. Pakutav palk ei ole piisav, et siin toime tulla. Teiseks põhjuseks on töökohad. Nad räägivad, et kui Eesti inimestelgi ei ole tööd, kuidas siis nemad töö leiavad. Samuti räägitakse, et eesti keel on väga raske. Seda on väga raske õppida," selgitas Alaa.

Saksamaal viibivatelt sugulastelt kuuldakse aga sealsetest suurematest toetustest, abiorganisatsioonidest ja muust heast. Nii minnaksegi parema elu lootuses Eestist ära.

Tähelepanuväärne on aga see, et suurem osa lahkujatest on elanud just Lõuna-Eestis. Sealkandis tegeleb pagulastega MTÜ Pagulasabi, mille juhi Eero Jansoni sõnul on lahkumiste põhjuseks isoleerituse tunne ning sobiva töö otsingud.

"Paratamatult tahetakse liikuda suurematesse kohtadesse. Meil mõni pere, kes on Saksamaale kolinud, on enne pikalt mõelnud, kas äkki kolida hoopis Tallinnasse. Ühed või teised faktorid on pannud neid välismaale minema. Aga ma arvan, et väikeste kohtade probleem on lõpuks siin," rääkis ta.

Jansoni hinnangul ei ole keegi lahkunud tugiisikute süül. "See on ikka perede enda otsus," märkis ta.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles, et pagulaste vastuvõtu protsessis muudatusi ei plaanita, küll aga tuleb ilmselt veelgi rohkem panustada teavitustöösse.

"Seda juba lähteriigis, olgu see siis praegu Kreeka või Türgi, tulevikus võib-olla ka Itaalia. Ja siis kohapeal kohanemisprogrammis ja tugiisikute poolt - mis sellega kaasneb, kui minnakse ära pikemalt kui 90 päeva, mis saab nende üürikorterist, mis saab toetustest ja kõigest muust," selgitas Raag.

Eestis elav Alaa ei ole seni mõelnud Eestist lahkumisele.

"Ma ei suuda elada laagris. Me elasime Kreekas seitse kuud laagris ja see oli väga raske. Minu laps oli pidevalt haige. Siin on meil vähemalt oma eraelu. Mul on koht, kus oma perega elada," ütles ta.

Alaa loodab Eestis tööd leida.

Janson: pagulaste paigutamine väikestesse kohtadesse pole ennast õigustanud

Eero Janson ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et suure hulga pagulaste lahkumine Eestist näitab, et nende paigutamine väikestesse kohtadesse ei ole olnud õige otsus.

"Pigem inimesed ikkagi otsivad kogukonda, toetavat keskkonda, kus nad saaksid kogukonna toel leida paremini töökohti ja paremini Eesti ühiskonnas hakkama saada. Võib-olla suuremate linnade anonüümsus samuti mängib pigem nende kasuks," lisas ta.

Valdavalt on Eestist pagulased läinud Saksamaale, lootuses, et neil on seal võimalik uuesti varjupaika paluda. EL-i reeglite järgi ei ole see aga võimalik.

"Põhimõtteliselt nad võivad seal olla kolm kuud, täiesti seaduslikult Schengeni ruumis viibida. Neil on võimalik ka tegelikult legaliseerida ennast teistel viisidel, näiteks kui nad leiavad seal töökoha, siis neil on võimalik seal taotleda töötamise alusel elamisluba. Tegelikult neil võimalused teistes riikides hakkama saada on olemas, aga nad võib-olla väga ei teadvusta seda, kuidas ja mis tingimustel see võimalik on," selgitas Janson.

Tema sõnul ei saa lubatust kauem välismaal viibinud, kuid Eestisse tagasi pöördunud pagulastelt elamisluba ära võtta.

"Rahvusvaheline kaitse on neile Eestist antud selle tõttu, et tagasi koduriiki saatmisel ähvardaks neid surm või mingi muu tõsine oht ehk elamisluba neilt ära võtta pole võimalik seni, kuni see oht pole möödas. Kui nad saabuvad Eestisse tagasi, siis Eesti riik peab nende eest, samamoodi nagu teistegi Eesti elanike eest, hoolitsema. Põhimõtteliselt nad võivad siia iga hetk tagasi saabuda ja siis meie töö jätkub," rääkis Janson.

Anvelt: Eesti teeb võrreldes teiste riikidega rohkem

Siseminister Andres Anvelt ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Eesti teeb tema hinnangul siia saabunud pagulaste heaks võrreldes paljude teiste riikidega tunduvalt rohkem.

Ta lisas, et Eestist on lahkunud palju vähem pagulasi kui mitmest Ida-Euroopa riigist.

Selleks, et pagulased Eestist ei lahkuks, peab Anvelti sõnul neile juba enne siia tulemist selgitama seda, kuhu nad lähevad ning seda, et siin ei pruugi neil olla kodust kogukonda.

"Ja ega nad pole kinnipeetud, neil on võimalus liikuda. Nad liiguvadki otsima oma sugulasi, lähedasi ja siin ei saa kätt ette panna, aga ma arvan, et me saame palju teha selleks, et meie kogukonnad oleksid palju vastuvõtlikumad nendele inimestele, kes tuelvad siia abi otsima, mitte aga majanduslikel põhjustel," rääkis minister.

Eesti on praeguse seisuga vastu võtnud 161 kvoodipagulast. EL-i rändekava raames on Eesti lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning põgenikelaagritest ümber asustada kokku 550 abivajajat.

EL-i juunikuise statistika järgi on Kreekast ja Itaaliast teistesse euroliidu riikidesse paigutatud üle 20 tuhande pagulase, eesmärk on aga 160 tuhat.

Põgenikelaagritest on ümberasustatud üle 16 tuhande abivajaja lubatud 22 tuhandest, lisaks veel üle kuue tuhande kokkuleppe alusel Türgiga.