Mikko ütles, et nimekirja 20 esimese nime puhul peab järgima "triibulist" põhimõtet. See tähendab, et mees- ja naissoost kandidaadid peavad olema nimekirjas vaheldumisi.

"Arvan, et see väärt põhimõte peab vormuma seaduseks, mis oleks kohustuslik kõikidele erakondadele. Eranditult," sõnas Mikko.

Mikko selgitas ERR-ile, et eelnõu on kantud vaimust, mille kohaselt triibulised oleksid kõik valimisnimekirjad - nii valimisringkondades riigikogu valimistel, samuti kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa parlamendi valimistel.

Esialgu seda Mikko sõnul lahti ei kirjutatud, et mitte takerduda aruteludel detailidesse.

"Eesti naised said valimisõiguse 12. aprillil 1917. Kas pole kummaline, et 100 aastat hiljem on meie parlamentaarse riigi parlamendi 101 liikmest vaid neljandik naised?" kirjutas Mikko kolmapäeval sotsiaaldemokraatliku erakonna veebilehel ilmunud kommentaaris.

"Eesti parlamendi üks neljandik tähendab, et kuidas me ka ei sooviks olla Põhjala, oleme ikkagi ainult Ida-Euroopa, kus soolise võrdõiguslikkusega pole asjad korras. Üheski Skandinaavia riigis pole ei parlamendis ega ka valitsuses naisi alla kolmandiku, tavaliselt on neid 40 protsendi ringis," ütles Mikko.

Mikko lausus, et kui 53 protsenti Eesti rahvastikust moodustavad naised ja nad on enam haritud kui mehed, siis tavaloogika ise juhib meid kiiremat arengut valima.

"Et jõuda samale tasemele nagu Belgia, kes suutis kolme valimiskorraga viia parlamendis naissaadikute arvu 16 protsendilt kolmandikule, peaksime seadustama triibuliste nimekirjade põhimõtte. See tähendab, et naised ja mehed paiknevad valimisnimekirjades vaheldumisi," teatas Mikko.

Sotsiaaldemokraatidel oli eelmistel riigikogu valimistel üleriigilise nimekirja esikümnes kuus naist. Triibuline nimekiri oli Keskerakonnal. Jaanus Karilaid (KE) toetab Mikko algatust

"Naiste panus ühiskonnas on suur ja ma arvan, et ka poliitikas võiks olla nende panus suurem. Soodustame siis seda sellisel viisil," kommenteeris Karilaid.

Tema erakonnakaaslane Oudekki Loone arvab, et triibuline nimekiri on küll hea, kuid seadusega seda peale sundida ei tohi.

"Selline suundumus, et riik kirjutab ette, kuidas erakonnad oma siseasju ajavad, on ohtlik," arvas ta.

Opositsiooniparteide Reformierakonna ja Vabaerakonna esindajad kinnitasid, et naisi on poliitikasse juurde vaja. Eelnõu suhtes on nad kahtlevad.

"Kas selline käskimine, keelamine ja ütlemine, kuidas peab tegema, tagab seda eesmärki? Võib-olla palju paremini mõjub see, kui me positiivselt motiveerime," ütles Vabaerakonna fraktsiooni liige Monika Haukanõmm.

"Kas see peab tulema sunniviisiliselt? Või on see tegelikult selline loomulik protsess, et naised üha enam soovivad tulla, võtta vastutust, on ägedad ja küll neid siis ka valitakse?" arutles Reformierakonna fraktsiooni liige Yoko Alender. 

Mikko algatatud seaduseelnõule andsid allkirjad ka oma toetuse ka tema erakonnakaaslased Hardi Volmer, Tanel Talve, Toomas Jürgenstein, Liisa Oviir, Heljo Pikhof, Kalvi Kõva, Inara Luigas, Barbi Pilvre ja Eiki Nestor ning Keskerakonna liikmed Toomas Vitsut. Jaanus Karilaid, Erki Savisaar ja Dmitri Dmitrjev.