Tõlkeprogramm ehk eestikeelse masintõlke tööriist töötab praegu eesti-inglise-eesti suunal. Sarnaseid lahendusi leidub teisigi, kuid Tartu Ülikooli tõlkeprogrammi eelis peaks seisnema selles, et teksti kontekst antakse edasi autentsemalt, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Samuti on tõlge programmi loojate sõnul keeleliselt sujuvam. Selgitab Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi keeletehnoloogia õppetooli juhataja, dotsent Mark Fišel.

"Masintõlkes kasutati viimase ajani nn statistilisi meetodeid. Ka meie tegime nendega väga palju uurimustööd. Paar-kolm aastat tagasi mõeldi välja viis, kuidas kasutada tehisnärvivõrke selleks, et õpetada tõlkesüsteeme. Google'i tõlkeprogramm juba kasutab neid, aga mitte eesti keele jaoks," rääkis Fišel.

"Neurovõrgud suudavad arvestada terve lause soravust, konteksti, stiili ja kõike seda. Kusjuures statistiline tähendab tugevamat ja rangemat kontrolli selle üle, kuidas lauset tõlgitakse, aga samas lausejupid ja -osad ei pruugi väga seoses olla," selgitas ta.

Fišel ütles, et internetis kõigile kättesaadav demoversioon on kasulik üldisemate tekstide tõlkimisel. Spetsiifilisemate tekstide tarbeks saavad keeletehnoloogid programmi aga ümber häälestada.

Mõistagi on tõlkeprogrammil praegu ka puudusi, näiteks võib see uue meetodi tõttu eksida aastanumbrite tõlkimisel.

"Hiljem kindlasti esimese asjana lisame sinna eesti-vene-eesti, eesti-läti-eesti ja eesti-soome-eesti keelepaare. Meie uurimusrühmana oleme kindlasti avatud igasuguse koostöö suhtes," ütles Fišel.

Eestikeelsete tõlkeprogrammide loomine on meie emakeele säilimiseks ja selle ülemaailmse positsiooni hoidmiseks hädavajalik, ütles Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi professor Birute Klaas-Lang.

Ta usub, et inimesed tõlketööst siiski ilma ei jää, näiteks nüanssiderohket ilukirjandust tõlgivad ka tulevikus ilmselt ikkagi inimesed, mitte masinad.

"Selliseid asju tuleb ainult rõõmuga vastu võtta. Ei ole see ainult praktiline abivahend tõlkijatele, vaid ma kujutan ette, et ka õppijal on siit väga palju kasu saada," ütles Klaas-Lang.

"Me kogu aeg ju räägime, et Eesti teadlased peavad publitseerima inglise keeles, sest muidu neid keegi ei mõista, aga kui meil oleks sellised suurepärased tõlkeprogrammid kasutusel, siis Eesti teadlane võiks keskenduda sellele, et arendada oma eriala terminoloogiat, publitseerida eesti keeles. Nutikad masinad loovad selle lugemisvõimaluse mistahes emakeelega lugejale. See on muidugi tulevikufantaasia, aga ma väga usun sellesse," lisas ta.

Tartu Ülikooli teadlaste uus tõlkeprogramm on kättesaadav internetiaadressil neurotolge.ee.