Politsei: alaealiste kurjategijate vastu võitlemine on läinud keerulisemaks ({{commentsTotal}})

Ohtlike noortekampade kuritööd lähevad ühest küljest aina julmemaks, kuid teisalt on prokuratuur ja politsei hädas, sest uus piirang lubab alaealisi eeluurimise ajaks vahi alla võtta ainult kaheks kuuks. Kuna ükski uurimine nii kiiresti ei lähe, siis on tekkinud olukord, kus alaealisi kurikaelasid ei võetagi vahi alla ja see omakorda tekitab karistamatuse tunde ja toob kaasa uued kuriteod.

"Pealtnägija" võttis kohtumaterjalide alusel lähema vaatluse alla kolm noortekampa, kelle ründed toimusid Tallinnas viimase aasta jooksul ja kelle käitumismuster on sarnane - on kurikamehed, kuhu kuuluvad eestikeelsed poisid, noakangelased, kes kõnelevad peamiselt vene keelt ja panid kuritegusid toime noa ähvardusel, ning Ida-Virumaa poisid, kes tulid pealinna spetsiaalselt peksma ja röövima. Esimene ühine joon on, et kõigi nende teismeliste rikkumised algasid algklassides.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juhi Roger Kummi sõnul panevad noortekambad toime väga jõhkraid röövimisi. "Need grupid on väga organiseerunud, neil on oma struktuur - kes on liidrid, kes annab korraldusi, kes neid täidab," selgitas ta.

Kurikapoisid, noapoisid ja Ida-Virumaa punt

Nn kurikapoiste pundi osade liikmete esmased rikkumised algasid juba umbes 10-aastaselt hulkumiste ja pisipahandustega ning viisid lõpuks kriminaalkorras kohtu alla. Just sel teisipäeval mõisteti neli teismelist kamba liiget süüdi grupiviisilistes röövimistes relva ähvardusel ja avaliku korra raskes rikkumises.

Hulgaliselt tõestatud episoodide hulgas on näiteks olukord läinud aasta augustiööst, kui Kullasepa tänaval, mõnikümmend meetrit Raekoja platsist rünnati selja tagant turisti. Kusjuures kurikaga lõi kamba ninamees Ken Henry, aga peksmises osales ka 13-aastane Kevin. Turisti rahakott tehti tühjaks ja visati abitule mehele näkku.

"Sõber hommikul kirjutas, et võta kurikas kaasa, et lähme teeme mingi tupsu-diileri tühjaks või nii. Siis õhtu poole tuli selline loll mõte, et lähme röövime inimesi selle kurikaga," rääkis Kevin "Pealtnägijale" paar päeva enne kohut ning möönis isegi videot vaadates, et nende tegu oli julm.

"Mina olen neile maast madalast kõike hoopis teistmoodi rääkinud ja kõik asjad, mis mina olen rääkinud või õpetanud, tuleb hoopis teistpidi tagasi," kommenteeris Kevini ja 16-aastase Kalmeri ema Janne.

Kalmer vahistati mullu septembris ühena nn kurikapoiste grupist ja teisipäeval sai ta karistuseks kokku tingimisi kaks aastat ja seitse kuud ehk korraliku käitumise puhul jääb ta veel vabadusse nii nagu ka kolm teist süüalust. Kuna Kevin oli süütegude toimepanemise hetkel alla 14-aastane, siis tema pääses kohtust üldse ja asi piirdus alaealiste komisjoniga.

Politseinike kõnepruugis nn noapoiste grupp koosnes peaasjalikult venekeelsetest poistest, aga nendega koos käis peksmas ka üks tüdruk. Noaga ründed olid kohati nii jõhkrad, et on ime, et keegi ei hukkunud.

"Võiks öelda, et viimase paari aasta lõikes Harjumaal kõige jõhkram kuriteo toimepanemise moodus alaealiste poolt," tõdes vanemprokurör Andra Sild.

Grupi ninamehed on 2000. aastal sündinud Nikita ja Stanislav. Näiteks möödunud aasta augustis seadis 23-aastane linnas pidutsenud noormees samme kodu poole ja Vabaduse väljakul ristus tema tee Stanislaviga. Viimane lõi ohvrit noaga selga.

"Alles arstide saabudes ta sai aru kui tõsiselt teda oli rünnatud. Tal oli noahaav seljas ja rünne oli tegelikult üsna eluohtlik," ütles Kumm.

Tänaseks kohtust läbi käinud ja samuti nooruse tõttu tingimisi karistused saanud noakangelaste kamp tegeles laia assortii kuritegudega, sealhulgas varastas alkoholi, limonaadi, aga ka lõi mitmel korral noaga, ja päris väikestelt lastelt võeti ära telefone.

Kui politsei kamba tegevuse vastu süsteemset huvi tundma hakkas, anti peksa neile, kes ülekuulamisel rääkisid. Näiteks mindi Balti jaamas kallale kaaslasele, kellel lõigati halastamatult läbi veenid. Verisele ohvrile kutsus juhuslik mööduja kiirabi. "See oleks võinud selle inimese, ohvri puhul lõppeda surmaga, sest selle vigastuse tõttu oli tal väga suur verekaotus," tõdes Kumm.

Kolmas grupp, päritolu järgi Ida-Virumaa punt tuli eelmise aasta kevadel Tallinna paariks nädalaks röövima ja peksma. Näiteks möödunud aasta märtsiööl peksti Liivalaia tänaval läbi koju saabuv pahaaimamatu mees, taskud tehti tühjaks ja kannatanu jäeti lumme lamama. Rusikakangelasteks osutusid 19-, 17- ja 16-aastased noormehed. Kõik said jällegi tingimisi karistused.

Politsei töö muutus keerulisemaks

Kõik ametkonnad ütlevad, et vaja on erinevaid sotsiaalseid programme, mis lapsi aitaks.

"Lapsevanem, kellel muidu on kõik korras, katus pea kohal, toit laual ja aega isegi lapsega tegeleda, jääb vahel puudu spetsiaalsetest oskustest, kuidas tegelikult lapse muresid ära kuulata, kuidas päriselt kuulata, kui lapsel on mingi mure, mida ta matab enda väliste, halbade tegevuste alla. See on ka see koht, kus me - riik ja kohalikud omavalitused - saame tegelikult kõiki vanemaid toetada, mitte selliseid klassikalisi, kõige hullemid vanemaid," rääkis sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Elise Nikonov.

Sotsiaalministeerium loetles küll terve hulga erinevaid võimalusi, kuidas leida sellistele lastele positiivset lahendust, kuid selget vastust, mida Kalmeri ja Kevini suguste lastega edasi teha, ei ole. Ka politsei sõnul puudub neil ülevaade, milliseid programme pakutakse kurika- ja noajõukude antikangelastele menetluse ajal või pärast kohtust läbi käimist.

Probleem pole iseenesest uus ja on väga mitmetahuline. Politsei ja prokuratuuri sõnul läks nende töö eelmisest sügisest veel raskemaks ja noored kurjategijad kasutavad olukorda ära. Nimelt hakkas septembrist kehtima uus põhiõiguste pakett.

"Seoses põhiõiguste paketi jõustumisega saab alaealist hoida vahi all ainult kaks kuud. Pikendamise võimalust ei ole ja selle ajaga peame jõudma koostöös politseiga menetletud ja kohtusse saadetud. Kui me seda ei jõua, siis muud valikut meil ei ole ja alaealine läheb uuesti vabadusse," selgitas vanemprokurör Andra Sild.

Varem võis väga raske käitumisega alaealist vahi all pidada kuni kuus kuud nagu täiskasvanut, nüüd on see aeg kolm korda lühem. Ühelt poolt on mõistetav justiitsministeeriumi soov ajapiiriga lapsi kaitsta. Teisalt, arvestades et kas või keskmise kriminalistikaekspertiisi tegemiseks läheb mitu kuud ja kampade kontodel on kümneid juhtumeid, on selline tähtaeg politsei sõnul väga raskesti järgitav. Seetõttu politsei alates mullu sügisest alaealisi sageli ei vahistagi.

"Me ei vahista isikuid ja menetleme, sest siis meil on neli kuud aega, see annab meile rohkem aega süübida. Aga samas on isikud väljas, mis tekitab olukorra, kus samad isikud panevad toime uusi tegusid ja see omakorda vallandab selle ringi, et menetlus jääb toppama uute juhtumite taha. Need peab sinna liitma ja edasi menetlema. Puudub igasugune alternatiiv - meil on kas vabadus või vahistamine," selgitas Roger Kumm.

Politsei sõnul oleks vahistamisele ja vabadusele vaja alternatiive

Politsei sõnul aitaks olukorda lahendada see kui selliseid räigeid juhtumeid toime pannud noortele oleks alternatiive vahistamisele ja täielikule vabadusele. Olgu alternatiiviks vabadusse jätmisel programmidesse lülitamine, nõustamine või midagi muud.

Justiitsministeeriumi sõnul on mõned alternatiivid ja programmid küll olemas, kuid neid otsitakse juurde.

"Õiguse rikkumise toime pannud lapsest vanglas või kinnipidamisasutuses head last ei kasvata. Alaealiste puhul võiks enam kaaluda elektroonilist järelvalvet, just seepärast, et ta ei puutuks enam seltskonnaga kokku. On teada, et reeglina panevad alaealised toime rikkumisi grupis, eriti kui mängus on veel alkohol. Elektroonilise valvega saaks seda tõkestada," selgitas justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri.

Tegelikult jalavõru täna juba ka kasutatakse ning kurikagruppi kuulunud Kalmer käis mõnda aega ühte sellist kandes koolis.

Politsei kiidab selle vahendi küll heaks, aga ütleb, et ainult sellest ei piisa, vaid juurde on vaja ka kasvatuslikke vahendeid, mis aitaks noorte arusaamu muuta.

Seda kinnitab ka see, et ehkki Janne pojad istusid läinud reedel kaamera ees ja rääkisid, kuidas keskenduvad koolile ning hoiduvad pahandustest, siis juba samal öösel jäi Kalmer politseile vahele kanepiga. Seda hoolimata sellest, et teisipäeval ootas teda ees kohus, kus ta võinuks kinni minna.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: