Riigikogus läheb kolmapäeval teisele lugemisele valitsuse algatatud eelnõu, millega karmistatakse karistust raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamise eest joobeseisundis.

Kui algselt oli eelnõus korduvalt kriminaalses ehk 1,5 - promillises joobes juhtimise eest ette nähtud minimaalselt 5-päevane šokivangistus, siis nüüd šokivangistuse kohustus küll jääb eelnõusse, kuid kaob 5-päevane minimaalmäär ehk vangistuse pikkus jääb täielikult kohtuniku otsustada.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et eelnõu põhiline eesmärk on anda ühiskonnale signaal, et sellist joobes juhtimist taunitakse veel karmimalt kui seni.

"Põhimõtteline muudatus on ikkagi see, et kes on tabatud kaks korda kriminaalses joobes roolis, siis on kohustus talle määrata reaalne šokivangistus. Minimaalse viie päeva nõue on välja võetud ja jäetud suurem kaalutlusõigus," ütles Karilaid ERR-ile.

"Teeme ettepaneku eelnõu teine lugemine veel katkestada, et prokuratuur ja riigikohus koos õiguskomisjoni ja suure saaliga saaks teha veel täpsustavaid muudatusi."

Lisaks näeb seadusemuudatus ette, et lubatud alkoholi piirmäära ületamise korral saab süüdlase suunata katseajaks ravile, koolitusele või sotsiaalprogrammi.

Koostöös justiitsministeeriumiga on riigikogu õiguskomisjon teinud eelnõule kuusteist muudatusettepanekut.

Karilaiu sõnul võetakse eelnõu suure tõenäosusega vastu aprilli lõpus või mai alguses ning seadus peaks rakenduma esimesest novembrist.

Joobes juhtide osalusel toimus tunamullu 154 kannatanuga liiklusõnnetust, hukkus neliteist ja vigastada sai 214 inimest. Politsei tuvastas samal aastal ligi 8000 alkoholi piirmäära ületanud ja joobes mootorsõidukijuhti, kontrollitute koguarvust moodustas see 0,89 protsenti.