Büroo otsustas ka, et Agramunt ei tohi enam mingis vormis esineda ENPA nimel, käia kohtumistel või visiitidel ning teha avaldusi ENPA presidendina, teatas ENPA pressiteenistus.

"President otsustas mitte osaleda täna büroo istungil ning samuti ei ole ta esitanud tagasiastumisavaldust. Selle tulemusena ning arvestades ENPA protseduurireegleid, mis ei näe ette presidendi tagandamist, pidas büroo vajalikuks selliste sammude astumist," ütles ENPA esimene asepresident söör Roger Gale, konservatiivide esindaja Ühendkuningriigist.

"Parlamentaarse Assamblee standardid ja põhimõtted on tähtsamad kui ükskõik milline tema liige, assamblee aus reputatsioon peab olema hoitud," lisas Gale.

Agramunti on varasemalt süüdistatud Aserbaidžaani autoritaarse presidendi Ilham Alijevi režiimi varjatud toetamises, sel nädalal sattus ta aga terava kriitika alla avalikuks tulnud Süüria külastamisega, mis toimus ainult mõned päevad enne keemiarelva kasutamist president Bashar al-Assadi juhitud võimude poolt.

"Agramunt on assambleele palju halba teinud ja nüüd otsustab jätkata fantoompresidendina ehk ise mitte lahkuda ja otsest umbusaldusmehhanismi reeglites pole," tõdes Eesti delegatsiooni liige ENPA-s Andres Herkel reedel BNS-ile.

Tema hinnangul tähendab ENPA büroo reedene otsus, et büroo ei autoriseeri enam ta komandeeringuid ja muid tegevusi "ehk elimineerib mehe nii, et ta isegi saali juhataja laua taha ei pääse".

"Ma ei tea, kas midagi sellist on rahvusvahelistes organisatsioonides varem ette tulnud, pigem mitte, aga minu arvates peaks praeguses olukorras resoluutselt reageerima ka (Euroopa paremtsentristlikke erakondi ühendav - BNS) Euroopa Rahvapartei, kelle esindaja Agramunt siiani on. Lisaks on kohtu all Luca Volonte, EPP rühma endine esimees ENPA-l, kusjuures aserite eeldatav altkäemaks liikus läbi Eesti," ütles Herkel.

Esmaspäeval nõudsid ENPA kõikide fraktsioonide saadikud Agramunti tagasiastumist, millele ta lubas vastata reedeks.

"Esmaspäeval andis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee oma presidendile selge signaali: härra Agramunt, me ei usalda Teid ja soovime Teie vabatahtlikku tagasiastumist. Teisipäeval toimus ENPA istungil kuulamine, kus härra Agramunt kahetses oma Süürias-käiku ja lubas nädala lõpul teha avalduse," ütles ENPA asepresident Marianne Mikko reedel BNS-ile. "Täna on reede. Pole ei meest ega ka lubatud avaldust. Selline argpükslik käitumine pole sobilik inimõigusi kaitsva organisatsiooni presidendile," tõdes Mikko.

"Minu meelest on eriti kõnekas büroo avalduse teine lõik ehk kõigist ülesannetest kõrvaldamine. Mulle teadaolevalt oli büroo otsusele vaid kaks vastuhäält, neist üks Aserbaidžaani esindajalt. Täielik kaaviaridiplomaatia käekiri," kommenteeris ENPA büroo otsust Herkel. Kaaviaridiplomaatiaks nimetatakse sellistes organisatsioonides tegevust, kus mõni otsustaja ostetakse ebademokraatlike jõudude poolt ära luksuslike reiside, kohtlemise ja kingituste pakkumisega.

Herkel lisas, et kunagi soovis Agramunt saada Aserbaidžaani inimõiguste olukorra kohta koostatava ülevaate raportööriks, aga komitee valis eestlase. "Samuti kanideeris ta minuga võistu EPP-s selle peale, kes saab monitooringukomitee esimeheks. Hiljem sai Aserbaidžaaniga siiski otsa peale, kui minu tähtaeg raportöörina ammendus," tõdes Herkel reedel BNS-ile.

"Kujunenud olukord on kahetsusväärne. Nagu ka see, et ENPA-s puudub protseduur, mis tegelikult võimaldaks umbusaldust avaldada. ENPA asepresidendina on mul siiski heameel, sel nädalal kiitis ENPA juhatus heaks sõltumatu uurimiskomisjoni moodustamise. See väljaspool ENPA-t tööd alustav organ asub välja selgitama korruptsioonijuhtumeid, mis kahjuks pole viimastel aastatel võõras ka ENPA-le," lisas Mikko.

Sel nädalal otsustas ENPA kolme Balti- ja nelja Põhjamaa parlamentide esimeeste pöördumise alusel algatada uurimise ENPA liikmete vastu esitatud korruptsioonisüüdistuste osas. Varasemalt on meedia tähelepanu all Itaalia parlamendiliiga Luca Volonté, kelle üle on Milano kohtus käimas protsess, süüdistatuna Aserbaidžaanist raha saamises, mille vastutasuks ta olevat teinud riigile sobivat poliitikat ENPA-s.

ENPA on Euroopa vanim rahvusvaheline parlamentaarne assamblee, mille esimene istung toimus 1949. aasta 10. augustil. Euroopa Nõukogu, kuhu praegu kuulub 47 riiki, roll on kaitsta liikmesriikide põhiväärtusi: inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid ja demokraatiat. Riigikogu ENPA delegatsioon esindab ja kaitseb Eesti huvisid Euroopa Nõukogus.