Endise kunstiakadeemia krundi naaber esitas protesti ka uue hoone vastu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Allianss Arhitektid OÜ eskiis oli üks kolmest esitatud tööst.
Allianss Arhitektid OÜ eskiis oli üks kolmest esitatud tööst. Autor/allikas: Allianss Arhitektid

Sama naaber, kes vastustas Eesti Kunstiakadeemia (EKA) uue hoone ehitust, andis nüüd sisse protesti ka uue hoone detailplaneeringu vastu. Siiski ei ole tema advokaadi sõnul eesmärk hoone ehitust peatada, vaid üksnes saavutada kokkulepped mõnes küsimuses.

Neljapäeval algatatud A. Laikmaa 11 / Tartu mnt 1 detailplaneering tõi samal päeval linnaplaneerimisametini protesti krundi naabermajas elava Ester Palmi advokaadilt, kes vastustas ka EKA uue hoone ehitust. See on seni ainuke protest, mis hoone detailplaneeringule on esitatud.

Palmi advokaat Kaarel Berg kommenteeris ERR.ee-le, et tema kliendi eesmärk pole ehitust peatada, vaid juhtida tähelepanu asjaoludele, milles ta peab oluliseks kokkuleppe saavutamist, ent kui koostöö ei laabu, ei saa vältida ka käe ette panemist.

Tallinna linnaplaneerimisametile saadetud ettepanekutes on neli peamist punkti: insolatsioonianalüüsi nõue ehk päikesevalguse vähenemise hulga kindlakstegemine ja kindla koguse päikesevalguse tagamine; ehitusaluse maa hüdrogeoloogiline uuring ehk tagamine, et ehitustegevus ei tekitaks tema elumajale pragusid või vajumist; servituudi küsimus ehk detailplaneeringus plaanitust ja seadusejärgsest laiema juurdepääsu tagamine tema krundile ning krundipiiri nihutamine, kuivõrd ehitusaluse krundi elektrikapi tõttu teeb naaberkrunt tema krundile saki sisse, kuid elektriplaani muutmise tõttu võiks naabri arvates krundipiiri tema kasuks sirgeks tõmmata.

Bergi sõnul ei ole Palmil hoone ehituse vastu iseenesest midagi, aga kuivõrd uus hoone tuleb tema majast vaid umbes üheksa meetri kaugusele, siis mõjutab see tema elukvaliteeti, nii et ta soovib nende küsimuste lahendamist.

"Oleme oma seisukohti tutvustanud linnale, arendaja teab neid ka," kinnitas Berg. "Meie arvates on arendaja paindlik ja minu teada on ta koostööst huvitatud, et lahendada need küsimused. Loodame, et ei pea ehitusele kätt ette panema, aga lõplikult ei saa välistada, sõltub, kuidas meie soovidega arvestatakse."

Linna ehitusmäärus arendajate suhes varasemast leebem

Võrreldes ajaga, mil EKA uut hoonet alles projekteeriti, on linna ehitusmäärust vahepeal arendajasõbralikumaks muudetud. Näiteks on leevendatud insolatsiooninorme ehk päikesevalguse nõuet - kui varasemalt pidi naaberhoonesse paistma päikest katkematult vähemalt kolme jagu, siis nüüdseks on see vähendatud 2,5 tunnini ning see aeg võib olla summeeritud, mitte katkematu. Päikesevalgust ei tohi EKA vana hoone aegse lahendusega võrreldes väheneda üle 50 protsendi. Nimelt otsustas linn, et õiglane on võtta nullpunktiks, millega võrredakse, hoone lammutamisele eelnenud aeg ehk EKA vana hoone ajal valitsenud seis.

Linna hinnangul on näiteks küsimus, kui lai peaks olema naabri sissepääsutee läbiehitusaluse krundi - kas seadusejärgne või soovitud 7,5 meetrit ehk kõvasti laiem - naabrite omavahelise kokkuleppe küsimus, millesse nemad ei saa sekkuda, sest linna asi on tagada, et oleks järgitud seadusi ja ehitusnorme, ent kõik, mida soovitakse üle selle, on juba naabrite omavahelise koostöö küsimus.

Ühe torniga lahendus

Ka linnaplaneerimisametile tundub protesti tekstist, et midagi ehitust takistavat seal ei ole, ent lõplik lahendus võib vastavalt sellele tulla sootuks muu, kui esialgu plaanitud. Oma nõuded seab ka linna nõue, et kaugvaates ei tohi uus hoone ületada Viru Hotelli taset, seega praegu kavandatav 110-meetrine 30-korruseline hoone oleks juba mõne meetriga üle lubatud kehtiva silmapiiri.

Kolmest eskiisvariandist on arendaja City Plaza OÜ valinudki välja selle, mida kehtivate nõuete tõttu kõige vähem muutma peaks ehk Allianss Arhitektid OÜ (Inga Raukas, Tarmo Teedumäe, Ivan Sergejev) eskiisi. See on ühe kõrghoonega lahendus, mis kaugvaate kõrgusepiirangu nõude tõttu krundi tagumisse serva ehk vahetult naabermaja kõrvale on kavandatud. Mis algsest eskiisist järele jääb, kui naabrite ettepanekud ja linna nõuded läbi on vaadatud, selgub siis, kui detailplaneering kinnitatud saab ja see uuesti avalikustamisele läheb.

Kuivõrd kesklinnas kestab planeeringute menetlemine tiheasustuse, kõrgendatud nõuete ja suure avaliku huvi tõttu enamasti tunduvalt kauem kui äärelinnas, kus madala avaliku huvi korral avalikke väljapanekuid alati enam korraldama ei peagi, on tõenäoline, et sellegi projekti puhul läheb enne suurusjärgus viis aastat, kui kopp maasse lüüakse - eeldusel, et ei pea hakkama kohtuuksi kulutama. Talllinna kesklinnas pole haruldased ka juhud, kus planeeringute menetelemine üle kümne aasta on kestnud.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: