Eesti toiduainetööstuse liit palus Soraineni advokaadibürool analüüsida rahandusministeeriumi esitatud seaduseelnõu magustatud jookide maksustamiseks ning planeeritava maksu kooskõla Euroopa Liidu õiguse ja põhiseadusega, kirjutab Eesti Päevaleht.

Soraineni hinnang on karm: kavandatav magustatud jookide maks on vastuolus nii Euroopa Liidu õiguse kui ka Eesti põhiseadusega, samuti on seaduseelnõu koostades jäetud tähelepanuta hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuded.

Analüüsi kohaselt riivab see ettevõtlusvabadust, õigust võrdsele kohtlemisele ja omandipõhist õigust ehk tegemist on põhiõiguste rikkumisega.

Hävitav hinnang annab karastusjookide tootjatele aluse maksu vastu võitlusse minna ning karastusjookide tootjate liidu juhatuse liige Nele Normak ütles, et liit kaalub kohtuteed Jüri Ratase valitsuse vastu.

Ka eelarvenõukogu on vihjanud võimalusele, et seadusemuudatused – võimalik, et ka nn suhkrumaks – vaidlustatakse kohtus.
Analüüsis leitakse, et kavandatav maks oleks keelatud riigiabi toodetele, mis maksu alla ei lähe.

Sorainen märkis analüüsis, et maksusüsteemi olemuslikke eesmärke arvestades ei ole õigustatud maksuvabastuse andmine mitmele tootegrupile, mis maksustatavate karastusjookidega konkureerivad.
Kuivõrd maksu peamise eesmärgina on esile toodud suhkrutarbimise vähendamine, tuleks võrdselt maksustada kõiki tootegruppe.

Analüüsis tuuakse esile, et kuna maksustatavaid karastusjooke toodavad suuremalt jaolt välisriikide, sh EL-i liikmesriikide tootjad, aga maksu alt välja jäävaid magustatud jooke toodetakse peamiselt Eestis, on tegemist diskrimineeriva maksustamisega. See ei ole kooskõlas EL-i õigusega.

Maksu kehtestamine tooks ka kaasa keelatud riigiabi andmise jaemüüjatele, kes toodavad magustatud jooke jaemüügikohas kohapeal tarbimiseks ning maksu eesmärgi saavutamise seisukohast ei ole põhjendatud eristada magustatud jooke nende tootmise koha järgi.

Rahandusminister Sven Sester ütles, et eelnõu ja maksukontseptsiooni alus on mitmeaastane töö sotsiaalministeeriumis ja nii TAI kui ka WHO terviseuuringud, mis tõid just magustatud jookide maksu esile kui sobiva meetme rasvumisega võitlemiseks.

"Kõik osapooled on olnud eelnõu tegemisse kaasatud ja nendega on toimunud mitmeid kohtumisi alates mullu novembrist, kui pärast koalitsioonilepet tehti magustatud jookide maksu kehtestamise otsus. Eelnõu ettevalmistamise ajal kohtuti kaubandus-tööstuskoja, toiduainetööstuse liidu, kaupmeeste liidu ja karastusjookide tootjate liidu esindajatega, et leida tasakaalustatud lahendus, ja mitmeid nende ettepanekuid on eelnõu koostamisel arvestatud," kinnitas Sester.