Brexit võib viia EL-i taristuobjektide rahastamise kärbeteni ({{commentsTotal}})

Foto: Scanpix/Euroopa Komisjon

Brexit võib tuua kaasa erimeelsusi allesjäävate euroliidu liikmesriikide seas, kui see viib ühtekuuluvusmeetmete kärpimiseni, leiab Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi peadirektor Marc Lemaître.

Euroopa liit jääb Suurbriannia lahkumisega ilma väga olulisest rahaallikast. Nimelt moodustavad Suurbritannia netomaksed euroliidu eelarvest 12-15 protsenti. Euroliidu jaoks võib see tähendada kas kulukärpeid või seda, et teised liikmesriigid peavad hakkama rohkem maksma. Kui makstakse rohkem, peavad seda tegema kõik liikmesriigid. Kuid kui hakatakse kärpima, ei pruugi kõik valikutega rahul olla.

Kui otsustatakse vähendada kulusid, tuleb otsustada, mida kärpida. Nendel otsustel võib olla liikmesriikidele väga erinev mõju. Kui kärped puudutavad Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikat - see ei ole minu soov ja ma räägin teoreetilisest võimalusest -, siis on arusaadav, et ühtekuuluvusfondist suuremad kasusaajad kannataksid rohkem," tõdes Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi peadirektor Marc Lemaitre "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

 

Euroopa Komisjon avaldas märtsis viis võimalikku stsenaariumit, kuidas Euroopa Liit võiks pärast Ühendkuningriigi EL-st lahkumist edasi liikuda.

Suurbritannia lahkumine EL-ist mõjutab kõigi EL-i liikmesriikide, k.a Eesti edasist majanduslikku käekäiku.

Viimase kümnendi jooksul on EL-i struktuurifondide toel ehitatud ja renoveeritud Eestis hulgaliselt meie igapäevaelus olulisi objekte – koole, haiglaid, lasteaedu, kaasajastatud on maanteid ning puhas joogivesi on jõudnud paljude majapidamisteni. Samuti on Eesti inimesed saanud abi tööotsingutel ning toetust ettevõtlusega alustamisel.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: