Loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas esimesel lugemisel 49 riigikogu saadikut, seadusega edasiminekut toetas 24 saadikut, üks jäi erapooletuks ja 18 ei hääletanud.

Eelnõu nägi ette keelata loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Keeldu oleks kohaldatud loomapidajate suhtes alates 1. jaanuarist 2028.

Seaduseelnõu algatasid 14 saadikut - Barbi Pilvre, Marianne Mikko, Hardi Volmer, Hannes Hanso, Rainer Vakra, Inara Luigas, Heimar Lenk, Lauri Luik, Heidy Purga, Eiki Nestor, Oudekki Loone, Jaanus Karilaid, Eerik-Niiles Kross ja Liina Kersna.

Täismahus riigikogu istungi stenogramm eelnõu arutelul

(Allikas: www.riigikogu.ee, stenogramm on lõpliilult toimetamata.)

Barbi Pilvre

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head loomaõiguslased! Kunagi katsid meie esivanemad ennast külma eest loomanahkadega ja tapsid nõidade pähe lõkkes kasse. Meie suhe loomadega on aja jooksul pidevas muutumises. Loomade küttimisest, nende kodustamise ja pidamiseni, loomaaedade tekkimisest loomkatsete, lemmikloomaharrastuse ja -äri ning tänapäeva intensiivpõllumajanduseni välja. Samal ajal on pidevalt kasvanud meie teadmised loomade olemusest, eri liikide vajadustest ja viimasel ajal ka loomade õigustest. Loomad on uurimisobjekt eri teadusharudes, nagu zoloogia, etoloogia, põllumajandus. Loomad on ka filosoofia, eriti eetika teema. Nõrgemate kannatuste vähendamise ja õiguste arvestamise raamistikus on väärtuspõhiselt eetilistel kaalutlustel tekkinud ja üha populaarsemaks muutumas ka Eestis loomakaitse.

Inimesed on loomadele oma vajaduste rahuldamiseks ikka kannatusi põhjustanud, aga täna küsime me õigustatult: millal on loomade ärakasutamine inimeksistentsiks põhjendatud või isegi vältimatu ja millal ei ole see vajalik? Ma ei hakka siin täna arutlema teemadel, mis eristab inimest loomast – kas hing, keel tunded, erootika, surmahirm. Olen veendunud, et ükski vaimselt terve inimene ei soovi loomale kannatusi.

Kui inimese eluks on vaja loom hukata, siis tuleb seda teha valutult ja võimalikult väheste kannatustega nii loomale kui hukkajale. Kui aga inimese eksistentsiks pole vaja looma piinata, näiteks teada puuris pidada, et saada kätte tema kasukas, siis tuleb see tegevus ka lõpetada. Mis kunagi on olnud tavaks, aga pole praeguse seisuga enam otstarbekohane, kuulub ajaloos mahakandmisele. Karusnaha tootmine pole Eestis rahvuslik traditsiooniline tegevusala, et seda reliktina, mälestusena muistsetest aegadest säilitada.

Tänane arutelu siin parlamendi suures saalis on pika arengu ja töö tulemus. Nii kaugele pole karusloomakasvatuse keelustamise teema Eestis seni veel jõudnud. Muutunud on maailm ja meie arusaamad õigest ja valest. Eestis on karusloomakasvatuste keelustamist arutatud vähemalt aastast 2009 loomakaitseorganisatsioonide, roheliste ja sotsiaaldemokraatide eestvõttel. Tuletan meelde, et parlamendierakondadest on karusloomakasvatuse keelustamise Eestis ainsana oma programmi lisanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Täna pole karusloomade teema siiski ühe partei teema – 14 liiget SDE-st, Keskerakonnast ja Reformierakonnast on karusloomakasvatuse lõpetamise eelnõu esitanud väärtuspõhiselt eetilistel kaalutlustel, parteikuuluvusele vaatamata.
Me räägime täna palju riikide kuvandist. Eesti märgiks peetakse puhast loodust ja IT-tehnoloogia arengut. Eile kuulasime näiteks IT-ettevõtja Sten Tamkivi väga tehnoloogiakeskset positiivset ja liberaalset nägemust Eesti tulevikust. Eesti ongi mitmel alal innovatiivne. Samas, sotsiaalses plaanis inimühiskonna ja väärtuste plaanis on meil kõvasti arenguruumi.

Lõhe tehnoloogiameelse avangardi ja ühiskonnas laiutava vanameelsuse vahel on kohati üüratu. Ühiskonna arengutasemest räägib peale IT arengu näiteks suhtumine välismaalastesse, lähisuhtevägivalda, samasooliste koosellu, aga ka loomade õigustesse. Siin on ka riikide vahel veel suured arenguerinevused ja siin pole Eesti veel üldse eeskujulik maa. Aga meil on praegu kõik eeldused selles suunas liikuda ja muutuda paremaks.

Karusloomakasvatused on viimase 10–15 aasta jooksul ära keelatud Suurbritannias, Austrias, Horvaatias, Hollandis, Makedoonias, Brasiilias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Sloveenias, Saksamaa osas liidumaades, osaliselt ka Šveitsis, Taanis, Rootsis, Uus-Meremaal, USA-s. Heaolunõuete kasv on peaaegu lõpetanud karusloomade kasvatamise Itaalias ja Šveitsis. Poliitilise teemana on karusloomafarmide keelustamine päevakorras Belgias, Saksamaal, Tšehhis ja ka Norras.

Rõhutan, et täna arutatav loomakaitseseaduse eelnõu puudutab üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil peetavate loomade heaolu ja selle eesmärk on lõpetada karusloomakasvatus Eestis kümneaastase üleminekuperioodi jooksul. Eelnõu ei puuduta loomi ega linde, keda kasvatakse lihasaamise eesmärgil ja kelle nahad või suled lähevad samuti kasutusse, näiteks lambad, veised, hobused, jaanalinnud, küülikud, kanad, kalkunid, pardid, haned. Eelnõu ei puuduta juba olemasolevate kasukate kandmist, seda ei ole kavas ära keelata. Eelnõu ei puuduta ka jahi teel loomanahkade hankimist. Ma igaks juhuks teen need täpsustused, sest selline vajadus on selgunud teemat kolleegidega diskuteerides.

Nüüd karusloomadest, keda eelnõu puudutab. Eestis peetakse praegu 200 000 karuslooma – on rebased ja mingid tšintšiljad. Selles valdkonnas on hõivatud sadakond inimest, seega on tegemist marginaalse ettevõtlusvormiga. Suurim kasvandus on soomlastele kuulub AS Balti Karusnahk umbes 70 töökohaga. Soomlaste tööstus moodustab 90–95% Eesti karusnahatööstusest. Kümneaastase ülemineku aja jooksul, mida seaduseelnõu ette näeb – see 10 aastat on võetud Hollandi eeskujul, näiteks on teiste riikide praktika –, saab Eesti karusnahakasvatus tootmise kokku tõmmata järk-järgult. Näiteks, AS Balti Karusnahk saab praeguste tootmismahtude juures siiski veel kasvatada ja nahastada 1,5 miljonit looma – ma arvutasin selle välja.

Miks peaks selle ettevõtlusvormi või põllumajandusharu lõpetama, kui inimesed saavad väikestes maakohtades ometi tööd ja karusnahad lähevad ekspordiks? Võiks esitada ka kiusliku küsimuse, et kui töökoht on maal, kas siis pole üldse vahet, mis tööd inimene teeb, peaasi, et töökoht on maal. Missugune on selle töö sisu ja eetika? Kuidas see avaldab mõju töötaja vaimsele seisundile? Eesti karusnahatööstuse üheks loojaks peetud veterinaar Salme Mitt on intervjuus Eesti Ekspressile rääkinud karusnahatööstuse varjukülgedest ja kahtlustest oma elutöö eetilise külje suhtes. Inimene ei ole lõpuni selgeks mõelnud, mida see tähendab, kui ta võtab ühe vabas looduses elava looma ja paneb ta puuri.

Salme Mitt on ka üllataval kombel tunnistanud, et loomadelt hinge võtmine on väga ebameeldiv. Ta tunnistab ka, et veterinaarina võttis ta loomadelt hinge süstides, samas kui minke tapetakse gaasitsisternides ja rebaseid teatava seadmega, kus vool juhitakse ühest otsast sisse ja loom sureb elektrilöögi tagajärjel aeglaselt kustudes. Soovitan lugeda, mida rääkis 2016. aasta 22. septembri Eesti Ekspressis inimene, kes tõi Eestisse muu hulgas tšintšilja pidamise, kes on juhtinud Eesti Karusloomakasvatajate Seltsi ning on olnud veel hiljuti karusloomakasvatuse konsulent.

Salme Mitt on muide saatnud ka karusloomakasvatajate teemal eelmisele maaelukomisjoni juhile Ivari Padarile kirja, milles ta avaldas kahetsust, et sellesse eluvaldkonda sattus. Karusloomakasvatuse sulgemise sotsiaalsest mõjust niipalju, et praegused töötajad keskealised inimesed saavad täna arutatava eelnõu järgi kümneaastase üleminekuperioodi jooksul kas jääda pensionile, mida vanus enamasti lubab, või leida teise tegevuse.

Veel loomade olukorrast puurides. Ka siis, kui on täidetud kehtivad Veterinaarameti nõuded, on zooloogid osutanud, et liigiomaseid vajadusi ei ole puuriloomadel võimalik rahuldada. Nad ei saa joosta, kaevata, varjuda ja naaritsad ei saa ujuda. Tegemist pole küll metsast püütud ja puuri pandud loomadega, ent liigiliselt on puurirebane siiski rebane ja puurinaaritsa järeltulija on naarits. Arvestades aretustööd, millele karusnahatööstuse esindajad on puuriloomade puhul viidanud, võib puurirebaseid soovi korral siiski pidada koerlasteks, keda peetakse kasuka saamise eesmärgil puuris.

Ka ametkonnad, nagu Euroopa Komisjoni loomade tervishoiu- ja heaoluteaduskomitee raport, on sedastanud, et karuslooma kasvatuse puurid ei vasta loomade käitumuslikele vajadustele ning neil sagenevad käitumuslikud häired, haigused ja suremus. Loomade asjatud kannatused on ilmsed. Kui soovitaks karusloomi pidada liigi vajaduste järgi, peaks neid pidama loomaaedadega sarnastes tingimustes. On selge, et see muudaks karusnaha tootmise majanduslikult mõttetuks. Et kasvandused on loomade jaoks igal juhul ebasobiv keskkond, on rõhutanud Eesti zooloogid Aleksei Turovski ja Rein Maran.

Karusloomakasvandus on ka loomade nappide elutingimuste juures maailmas üha ebastabiilsemaks muutuv majandusharu, eriti arenenud maailmas. Maailm liigub eetilisema ettevõtluse suunas, moemaailm liigub üha vähesema karusnaha kasutamise suunas, progressiivsemad moeloojad toetavad loomakaitse pingutusi, et vähendada loomade kannatusi. Paljud staarid on praegu karusnahavastased, kuigi me mäletame filmiajaloost minginahkadesse, rebaseboadesse või isegi selliste eksootiliste metsloomade nagu jaaguarid ja tiigrid mähkunud Hollywoodi tähti. Täna oleks see selgelt skandaal.

2016. aastal vähenes minkide tootmine kogu maailmas järsult 25%. Oksjonimaja Kopenhagen Fur andmetel langes naaritsanahkade tootmine 2015. aasta toodetud 72 miljonilt 2016. aastal 52 miljonile. Põhjuseks muuhulgas Hiina karusnahamulli lõhkemine, mille taga olevat ühe filmi andmetel võitlus korruptsiooniga Hiinas, sest karusnahk on olnud seal traditsiooniline kingitus ametnikele. Näeme, kuidas tänavapildis väheneb karusnahkade nähtavus, sest need pole moes või mõjuvad isegi teatud stigmana või siis luksusega eputamisena.

Tean ka hästi, et karusnahatootmise jätkamist pooldav maaülikool on oma vastavas aruandes näinud karusloomakasvatusel perspektiive. Kuid selles aruandes pole arvestatud tööstuse eetilisi- ja kekskonnaaspekte. Nimelt ei ole karusloomakasvatus ökoloogiline majandusharu, nagu vahel väidetakse, sest nahkade säilitamiseks ning parkimiseks ja värvimiseks kasutatakse tugevaid kemikaale. Teadagi lähevad nahad muidu roiskuma. On tehtud statistikat, et karusnahatööstus kuulub maailma viie kõige enam saastava tööstusharu hulka. Kuna Eestis nahk läheb ekspordiks, siis me otseselt sellist keemilist töötlemist Eestis ei näe. Eestis toodetud nahad kuivatatakse ja soolatatakse teatud meetoditel ning kogu töötlus on Eestis väljaspool. Isegi paljud rõivad selle töötlemise tulemusena, mille kaunistamiseks on kasutatud karusnahadetaile, sisaldavad näiteks formaldehüüdi lubatus suuremas koguses.

Keskkonnaprobleemiks on lisaks ka võõrliikide võimalik levik loodusesse ja loomade väljaheited. Loomade korjused küll üle ei jää, aga paraku söödetakse neid kondijahuna ka liigikaaslastele sisse sealsamas kasvanduses.
Kokku võttes on aeg väärtuspõhiselt mõelda ja lõpetada see marginaalne halva mainega tegevusala, karusloomakasvatus Eestis. Soovitan kõigil parlamendiliikmetel tuginedes oma südametunnistusele lõpetada loomade asjatu piinamine ja toetada nimetatud eelnõu. Aitäh!

Jaak Madison

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Südametunnistus on vahest meil kõigil liikmetel siin paigas, lihtsalt küsimus on see, kui kaugele selle südametunnistuse saab lasta, kas ka absurdsuseni ja rumalusteni välja. Mul on palju küsimusi, aga ma üritan küsida selle 45 sekundi jooksul. Esimene küsimus. Te väitsite, et kõik, kes kiidavad heaks karusloomakasvatused, on nagu taguralsed, kes on samal ajal ka võõramaalaste vastased kiidavad heaks peresuhtevägivalla jne. Kas te tahate väita, et näiteks Soome, Taani ja Läti ühiskond, kus see valdkond on väga suur ekspordiartikkel, on siis tagurlikud ja viha õhutavad ühiskonnad, kes lubavad loomi piinata? Esimene küsimus. Teine küsimus: kas me peaksime minema äkki edasi loomakaitsega, keelustama näiteks ka kõik sigalad, sest sigu me ju kasvatame puhtalt liha saamise eesmärgil, mitte millekski muuks? Me saame ka ilma sealihata elatud. Me ei pea liha sööma. Ja kolmandaks, kas te arvate, et Eesti pension on inimväärne, kui te soovitate kõikidel inimestel minna pensionile, kes peaksid selle keelu tõttu siis kannatama?

Barbi Pilvre

Aitäh! Ma alustan sellest keskmisest küsimusest. Nimetatud eelnõu puudutab ainult neid loomi, keda kasvatakse karusnaha saamise eesmärgil. See ei puuduta sigu. Mis puudutab nüüd Soome ja Rootsit, kus karusnahakasvatus on arenenud eluvaldkond, siis kahjuks jah, need riigid, mis mõnes muus küsimuses on väga eesrindlikud, on karusloomakasvatuse küsimustes tagurlikud. Ent ka nendes maades on ühiskondlik protestiliikumine loomade õiguste kaitseks väga arenenud.

Näiteks, kui siin mõni aeg tagasi toimusid meeleavaldused Riigikogu ees, siis Eesti loomakaitsjatele tulid just nimelt appi Soome loomakaitsjad, kes juba aastaid võitlevad karunahakasvatuste vastu ja seda hoopis radikaalsemal viisil, kui Eesti loomakaitsjad kunagi seda on teinud. Soomes on ka kasvandustest loomi vabastatud ja tehtud muid selliseid asju, mida Eestis ükski loomakaitsja pole kunagi kavatsenudki.

Mis puudutab pensionide elamisväärsust, siis kahtlemata ma arvan, et Eesti pensionid on väiksed. Mis puudutab karusloomakasvatustes töötavaid inimesi, siis kümne aasta jooksul nad võivad ka vahetada elukutset ja võib-olla siis teenida pensionilisa mõnel muul elualal, see ei pea just olema karusloomakasvatus. Kui on jutt sellest, et pensionile peaks lisa teenima.

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Mul on lihtsalt täpsustav küsimus, ma tahaks enda jaoks aru saada. 14 Riigikogu liiget kirjutas alla, ma tahaks teada, mitu neist on taimetoitlased. Ma tahan lihtsalt aru saada, kui palju neid on, kes selle nimel, et heas tujus ja täis kõhuga tööle tulla, söövad liha, kelle nimel tapetakse neid toredaid suurte silmadega vasikaid ja roosasid põrssaid. Mille poolest need elusolendid üldse erinevad, et ühte võib tappa, teist ei tohi puudutada? Selgitage mulle. Aga põhiline küsimus on ikka see, et kui palju neid põhimõttelisi taimetoitlasi on selles grupis?

Barbi Pilvre
Aitäh küsimuse eest! Ma ei selgitanud toitumisharjumuste eripära nende eelnõu esitajate hulgas. Ma ise ei ole ka taimetoitlane. Ma teeksin praeguse eelnõu puhul selge vahe, et eelnõu puudutab nende loomade kasvatamist, keda me kasvatame selleks, et saada kätte nende kasukas, keda me ei kasvata liha pärast. See eelnõu puudutab ainult neid loomi.

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud ettekandja! Mul on niisugune mulje, et te siin elate mingisuguses täiesti eluvõõras illusioonis, et metsikus looduses on loomadel parem olla kui seal puuris. Kas te olete vaadanud neid loodussarju, kus loomad üksteist puruks rebivad ja poolelusast peast alla neelavad, kuidas nad nälga surevad, külma kannatavad? Ja kas te olete näinud kärntõves rebast? Nendel puuriloomakestel ei ole mitte midagi häda. Neil on kõht täis ja katus pea kohal ja neid vaktsineeritakse haiguste vastu. See ei ole sugugi niimoodi, et kui me kõik loomad loodusesse laseme, siis neil hakkab seal parem. Minu küsimus ongi: mis teil viga on? Miks te loomakeste vastu nii julmad olete, et te tahate neid turvalisest täiskõhuga, hoitud kodust ära ajada julma džunglisse? Miks te vihkate loomakesi?

Barbi Pilvre

Aitäh küsimuse eest! Eelnõu eesmärgiks ei ole karusloomakasvandustes viibivaid loomi vabastada. Ma olen loodusfilme palju vaadanud ja tean, et eluslooduses toimub pidev võitlus teineteisega ja loomad söövad teineteist ja nad võivad haigestuda. Mis puudutab nüüd karusloomakasvatusi, siis seal on spetsialistide andmetel väga palju just kasvatustele omastesse haigustesse haigestunud loomi. Seal on nende aretamisega tekitatud olukord, kus nad peaaegu ei saa liikuda, nende luud lähevad nõrgaks, neile kasvatatakse sageli topeltnahk, neil on ülekaal – nad ei ole terved loomad. Ma soovitan vaadata mõnda filmi, kus seda tüüpi haigusi on ka eksponeeritud. Väga kahju, et te ei tulnud vaatama loomakaitsjate poolt riigikogulastele pakutud võimalust kasutades vaatama ühte filmi vaatama, kus norrakad tegid sellise osalusvaatluse ... filmi Norra karusloomakasvatustest. Seal on need haigused hästi näha, samuti näiteks teineteise kõride läbi närimine, poegade ärasöömine. Selline agressiivsus looduses kuidagi hajub ära, seal puuritingimustes on need loomadaga nii vaimselt kui füüsiliselt sageli väga haiged. Ja siis neid ka prakeeritakse seal ehk korjatakse haiged ja nõrgemad välja ja söödetakse jahuna hiljem sisse neile. Nii et hästi mitmetahuline elu on neil seal.

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Seaduseelnõu seletuskirjas on selgelt kirja pandud, et aastal 2016 Eesti Maaülikooli veterinaaria osakonna või instituudi poolt läbi viidud uuring on ebaobjektiivne ja kallutatud. Te ise nüüd ka kordasite seda väidet. Millele toetudes te seda väidate Kas teil on vastu panna mingi teine uuring, mis need uuringutulemused kummutaks? Aitäh!

Barbi Pilvre

Olen kokku puutunud sotsiaalteadustega, lugesin ma läbi ka selle maaülikooli analüüsi, vaatasin neid küsitlusi – nad on läbi viinud rahvaküsitlusi, kus saadud andmed olid mõnevõrra erinevad – ja konsulteerisin ka loomakaitsjatega. Loomulikult, olenevalt küsimuse püstitusest saab uuringus erinevaid andmeid. Siin ongi ilmselt operereeritud erinevate küsimustega ja erinevate andmetega. Mis puudutab maaülikooli uuringut, mis näeb karusloomakasvatust perspektiivse põllumajandusalana, siis lähtekoht on olnud õigustada karusloomakasvatust ja otsitud neid pooltargumente, näiteks tööhõive, põllumajandustegevuse mitmekesisus maal. Kindlasti seda see maaülikooli raport toetab, aga seal on jäetud tähelepanuta selle tegevusala eetilised aspektid ja keskkonnaaspektid, millele loomakaitsjad on omakorda põhirõhu asetanud. Need on erinevatelt positsioonidelt tehtud uuringud.

Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Hea pinginaaber! See on tõesti lai teema ja pika ajalooga teema, kus argumente leiab tõenäoliselt mõlemalt poolt. Aga kas sa oskad nimetada ka mõnda niisugust üldisemat filosoofilist või eetilist printsiipi, millele toetudes võiks mõelda selle küsimuse üle?

Barbi Pilvre

Aitäh küsimuse eest! Kogu loomakaitse tegelikult lähtubki ju eetikast ja filosoofilistest printsiipidest ega näe loomas üksnes mingisugust sellist, ütleme, objekti, mida kasutatakse inimese vajaduste rahuldamiseks. Loomas nähakse subjekti, kellel on mingis piiratud ulatuses võime tunda valu, isegi siin karusloomakasvatuse emaks nimetatud inimene ütles, et loomade hinge on olnud nagu raske võtta. Siin kindlasti on selline printsiip taustal, kas loomad on meie sarnased või on nad meist piisavalt erinevad, et neid eksploateerida. See on üks suur küsimustik. Ja kui suured need erinevused on?

Siin teadus annab pidevalt uusi vastuseid, et näiteks delfiinid on väga arenenud ajuga või šimpansi ja inimese aju vahel võib-olla ei olegi väga palju erinevusi. Need küsimused kõik on sellise pideva arutelu all ja tulemuseks on see, et ikkagi loomadesse suhtutakse üha suurema sellise kas just lugupidamisega, aga ütleme, arvestatakse seda, et nad ei ole võib-olla võrreldavad mingisuguste, ma ei tea, puutükkidega, mida sa saad lihtsalt ahju ajada, et ennast soojendada.

Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Ma olen siin saalis ainukene bioloog ja zooloog, loomadega palju tegelnud. Mulle tundub see eelnõu üsna absurdne. Aga kuna küsimusi on üks, siis ma küsin nii. Te väidate, et parkimise tulemusena on karusnahad ühed ohtlikumad asjad kandmiseks, aga samamoodi on formaldehüüd olemas ka puitlaastplaatides, sporditarvetes, küünelakkides, juuksehooldusvahendites, gripivaktsiinis, poliomüeliidivaktsiinis. Kas olete seda meelt, et peaks ka laste vaktsineerimise ära keelama?

Barbi Pilvre

Ei ole, ei ole seda meelt. Ma arvan, et lapsi peaks vaktsineerima vastavalt riiklikule vaktsineerimiskavale.

Heljo Pikhof

Aitäh, austatud ettekandja! Mea teame väga hästi seda pilti: lehmad laudas üksteise kõrval, kanad puuris tihedalt üksteise kõrval, ja terve elutsükli niimoodi. Ma arvan, et sa oled minuga nõus, et ka nemad tahaks liikuda, päikesevalgust näha, aga täna see ju nii ei ole. Kui me räägime siin karusloomade eest seismisest, siis loomakaitsjad peaks seisma kõikide loomade eest. Mis sa arvad, kas siin peaks ka muudatusi tegema?

Barbi Pilvre

Antud eelnõu puudutab karusloomakasvandusi, kus peetakse loomi, keda peetakse karusnaha saamise eesmärgil. Mis puudutab üldse loomakaitse printsiipe, siis kahtlemata loomakaitse iseenesest tegeleb ka paljude muude loomade pidamisega seotud teemadega, nende hulgas näiteks intensiivpõllumajandusega kaasnev loomade pikamaatransport, nende pidamise tingimused. See on arenev tegevusvaldkond loomakaitse vallas. Ma loodan, et siin Riigikogu ees kindlasti ühel heal päeval me või keegi teine käsitleb regulatsioone, mis puudutavad muid loomade heaolu puudutavaid asjaolusid.

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Mitu lühikest küsimust, te vastake nii palju, kui suudate. Kas rott on karusloom? Mõned rotiliigid on sellised, millest tehakse kasukaid? Kuidas erineb elu pikkus nendel karusloomadel, kes elavad kas looduses ja farmis? Nad sünnivad 8–10 tükki pessa, paari kuu pärast on üks või kaks jäänud – loogika on selline. Ja veel üks puhtisiklik küsimus: kas keegi algatajatest või teie isiklikult, kas te olete kunagi lihakombinaadis käinud? Kas te olete vaadanud, kuidas toimub lehmade tapmise protsess? Mina olen seda tudengina kunagi väga ammu näinud, ma loodan väga, et see on muutunud, aga sellest, mida ma loen ja mida näen, ma saan aru, et eriti suuri muutusi seal ei ole. Küsimusi oli palju, kui saan vastuse, siis saan kui ei saa, siis ei saa!

Barbi Pilvre

Aitäh! Ma alustan lõpust. Jah, ma olen näinud lihaloomade tootmise filme. Ma ei ole kohapeal käinud, aga ma üldse arvan, et võib-olla kohapeal täna inimene ei peagi alati käima. Inimesed pole enamasti ka koonduslaagrites kohapeal käinud, on näinud võib-olla arhiivifilmi katkendeid, aga sellest piisab, et aru saada, mis seal toimunud on. Me ei pea detailideni asju nägema. Mis puudutab rotti, siis kui rotti peetakse nahasaamise eesmärgil farmides, siis ta on karusloom. Minu teada ei peeta. Vähemalt selles infos, millele mina tuginen, ei ole olnud rotifarmidest juttu.

Mis see kolmas küsimus oli? Õige, et nad võib-olla looduses elavad ka sama vähe aega. Küsimus ongi selles, kuidas nad elavad, kas nad elavad liigiomast elu ja surevad ilma piinamiseta, ilma inimkäe läbi tekitatud piinadeta või surevad nad oma loomulikku surma, mis võib kahtlemata ka olla piinarikas. Küsimus on inimese sekkumises, selles eetilises aspektis, selles, kas nad saavad elada oma liigipärast elu, mis võib olla muidugi väga õudne roti puhul kuskil kanalisatsioonitorustikus.

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Ma olen aru saanud, et Eesti on vaba ühiskond, kus kõikidel inimestel on võimalik teha oma valikuid eneseteostamiseks. Ettevõtlusvabaduse valik on üks võimalik viis, kuidas inimesed saavad ennast teostada. Kas te ei lähe selle eelnõuga ettevõtlusvabadust piirama? Minu hinnangul see valdkond ei ole kindlasti ebahumaansem kui vabapidamislaudad, mis ei ole tegelikult vabapidamislaudad, vaid kinnised asutused. Mina olen üles kasvanud just sellises talus, kus ma käisingi lehmi karjatamas kas keti või elektrikarjusega. Mina ei saa sellest loogikast aru. See on minu meelest võrreldav teiste loomapidamisliikidega. Miks te riivate ettevõtlusvabadust? Aitäh!

Barbi Pilvre

Veel kord: ma siiski teeksin vahet, et küsimus on nende loomade pidamises, keda peetakse karusnaha saamise eesmärgil, mis ei ole tänapäeval inimesele enam ellujäämiseks vajalik. Ma esindan seda seisukohta, et liha söömine, piima tarbimine on Eesti oludes asjakohane, kui inimene sellise toitumisvaliku teeb. Seetõttu minu arust seda kahte farmi, kahte loomapidamistüüpi ei saa võrrelda ja selle eelnõu valguses ei olegi vaja võrrelda. Ettevõtlusvabadus – ma olen ka väga ettevõtlusvabaduse poolt ja usun, et vaba inimene peab saama teha, mida ta tahab, kui ta ei põhjusta teistele kannatusi. Ma usun ka, et ettevõtluses on mingisugused eetilised printsiibid ja on ju selge, et mis tahes ettevõtlus, kui see hakkab riiivama mingeid eetilisi printsiipe, põhjustab kellelegi kannatusi, siis me ei aktsepteeri seda. Siin on tegemist nagu eetilise valikuga. Kindlasti igasuguses ettevõtluses on omad valikud, inimesel võivad tulla igasugu pöörased ideed. Ühiskond kõiki ei aktsepteeri.

Martin Repinski

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud ettekandja! Huviga kuulasin Martin Helme sõnavõttu ja ma tahan küsida su käest, kuidas sulle tundub, kas tema loogika järgi, et puuris on parem, kehtib see samamoodi ka inimeste puhul. Siis on ju vanglas viibivad isikud tegelikult mingis mõttes paremini kaitstud – nad ei pea muretsema söögi või magamiskoha pärast. Tundub, et loogika liigub just sinna suunas. Kuidas sulle tundub, on see niimoodi?

Barbi Pilvre

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et sellele küsimusele saab ammendavalt vastata ainult Martin Helme ise. Ma ei sekkuks sellesse mõttearendusse.

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud ettekandja! Hea kolleeg, saan küll. Ma siiski teeksin vahet inimestel ja loomadel. Ma pean siinjuures tunnistama, et läbi ajaloo on suurem hulk inimesi alati valinud turvalise vangistuse ehk türannia ebaturvalisele vabadusele. See on kahjuks inimhinge loomuses.

Ma küsin aga ettekandjalt seda. Ma kuulsin, et näidati mingit Norra propagandafilmi. Minu eesmärk poliitikas ei ole mitte propagandat tarbida, vaid ikka toota. Nii et ma seda ei vaadanud, tõepoolest, aga ma kuulsin, et siin käisid Soome aktivistid õhutamas karusloomakasvatuse vastast viha ühiskonnas. Kas Eestis on ühiskondlik toetus teie kummalisele ettevõtmisele nii tühine, et on vaja Soomest abi tuua? Kas te ei arva, et on täiesti ebademokraatlik hakata importima mingisuguseid pööraseid hipisid kuskilt mujalt maailmast, selleks et mõjutada Eesti parlamenti ja ühiskondlikku arvamust?

Barbi Pilvre

Aitäh! Loomakaitse teemad on globaalsed. Selles mõttes mulle tundub, et need eetilised teemad, mis puudutavad inimõigusi ja vähemuste kaitset, on kõik globaalsed, st neid ei saa ühe riigi piirides lahendada. Kuni loomade heaolu on tagatud kogu maailmas, seni võitlus jätkub.

Raivo Põldaru

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Teie ettekandest tuli välja, kuidas karusnahkade tarbimine ja vajadus nende järele on maailmas järjest vähenenud. Kas te ei arva, et sellest seadusest võib kujuneda ka selline sahtlisse seadus jäänud seadus, nagu on Keskerakonna leping seal Venemaa sõpradega, mis ei toimi? See sureb iseenesest sureb välja – kui nõudlust pole, siis ei peeta ka ilmselt neid loomi.

Barbi Pilvre

Aitäh! Ütleme, et üks mõju sellel arutelul siin parlamendis on ka see, et teadlikkus karusloomapidamisest kindlasti kasvab. Nendel teemadel inimestega vesteldes saab tõesti valgustada inimesi erinevates küsimustes. Ega mina ka tegelikult enne detailidega tutvumist ei teadnud täpselt, kui palju neid loomi peetakse, mida nendega täpselt tehakse, mis nende nahkadega täpselt tehakse. Selles mõttes ma loodan, et kui see eelnõu peaks ka kuskil sahtlis kustuma, siis see diskussioon, mida see eelnõu ja selle arutamine siin parlamendis kaasa toob, teeb igal juhul meie ühiskonda paremaks ja puhtamaks.

Andres Ammas

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tahan küsida veel pisut nende küsitluste kohta. Eelnõu seletuskirjas on kirjas, et vaid 12% Eesti elanikest nõustub farmide jätkumisega praegusega kujul. Aga see kiri, mille saatis Riigikogule Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda, toetub Turu-uuringute AS-i vastsele uuringule ja seal on hoopis teised arvud. See kinnitab, et 69% eestimaalastest arvab, et karusloomakasvatus peaks Eestis jääma lubatuks, kui see vastab kõigile nõuetele. Kuidas te seda suurt erinevust kommenteerite? Millist uurimust uskuda või miks?

Barbi Pilvre

Kindlasti, neid uurimusi peakski olema mitu. Ma tegelesin ka sellega ja nägin, et need on omavahel vastuolus. Eks uuringutulemused sellise kvantitatiivse uurimuse puhul olenevad küsimusepüstitusest. Ma usun, et seal olid need küsimused erinevalt püstitatud ja seetõttu on arvud väga erinevad. Väike erinevus oleks arusaadav. Aga küsimused on väga erinevalt püstitatud.

Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on ausalt öeldes natuke kahju, et mõned kolleegid on üritanud selle arutelu käigus kuidagi seda teemat naljaks pöörata või natuke naeruvääristanud. Ma ise olen ka seda meelt, et Eesti majanduse edu peaks tuginema igal juhul tehnoloogiale ja tehnoloogia arengule, robotitele ja heale haridusele, aga mitte loomade kasvatamisele nende nülgimise ja naha võtmine eesmärgil. Aga ometi on Eestis praegu mitukümmend karusloomakasvatust. Ja üks küsimus, mida selle eelnõu puhul küsitud on, puudutab üleminekuaega. Viimase sisuliselt 15 aasta jooksul on ka väga mitmes Euroopa Liidu riigis karusloomade kasvatus keelatud. Kas te oskate praegu tuua võrdlusandmeid, kui pikad on olnud üleminekuajad, et need ettevõtted, kes veel eelnõu arutamise ajal selles sektoris tegutsevad, jõuaks ümber orienteeruda, nii et inimeste töökohad ei kaoks, vaid liiguks kuskile mujale?

Barbi Pilvre

Aitäh! See kümme aastat ongi tegelikult siia eelnõusse pandud teiste riikide analoogia põhjal, st kümme aastat on loetud nagu selliseks mõistlikuks perioodiks. Kui ettevõtjatel on laenukohustused, kui neil on mingid ootused kasumi suhtes või mingid lepingud, mida täita, siis saab need ära teha enne profiili muutmist või, ma ei tea, oma tegevuse mujaleviimist, kui see peaks osutuma vajalikuks. Kõige suurem ettevõte on tõesti AS Balti Karusnahk, mis on Soome ettevõte. Soomlased on edendanud karusnahakasvatust ka teistes riikides, kaasa arvatud Hiina. Ma arvan, et me ei peaks siin nii kohutavalt Soome ettevõtjate eest seisma, kuigi investeeringud on väga vajalikud ja ma arvan, et soomlased võiks meile investeerida mõnes teises eluvaldkonnas oma teadmisi ja oskusi.

Ja väga paljud väikesed karusloomakasvatused on tekkinud hiljuti, seoses seakatkuga. Paljud, kes on seakatku tõttu oma seakasvatusest pidanud loobuma, on loonud väikesed tšintšiljakasvatused, need on sellised ühemehefarmid. Eks see number on suur, aga tegelikult on see Balti Karusnahk umbes 90–95% kogu Eesti karusnahatööstusest ja seal on tööl alla saja inimese, nii et see väga suur tegevusala ei ole.

Siret Kotka-Repinski

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea Barbi! Mul on väga hea meel, et sa tõid selle teema julgelt Riigikogu ette ja väga hästi seletad Riigikogu liikmetele, miks peaks karusloomakasvatusi keelustama. Mul on küsimus. Nüüd, kus sa oled kuulanud küsijate niisugust meelsust, mis sa arvad, mismoodi täna siin Riigikogus see hääletus läheb?

Barbi Pilvre

Aitäh küsimuse eest! Ma tean, et mõnel fraktsioonil on olemas fraktsiooni seisukoht, aga et minu eesmärk on ikkagi teie poolehoidu võita, siis ma ei hakkaks praegu hääletuse tulemusi ennustama.

Igor Kravtšenko

Aitäh, austatud esimees! Hea kolleeg! Sa korduvalt mainisid, et suurim farm on Balti Karusnahk. Väga kahju, et sa ei ole jõudnud seal Karjakülas, kus see asub, kohapeal ära käia ja olukorraga tutvuda. Ma pakun, et kaudselt või otseselt on farmiga seotud ligi kolm neljandikku selle asumi elanikke. Mis sa arvad, kui me üks päev võtame selle leivatüki nendelt ära? Muud tööandjad on seal teatavasti pisipood ja üks väike sotsiaalkeskus, muud ei ole. Mis nende inimestega siis juhtub?

Barbi Pilvre

Aitäh! Kindlasti tuleb igasuguse ettevõtluse ümberorganiseerimisel arvestada sotsiaalsete mõjudega, aga selleks on see pikk üleminekuperiood, kümme aastat. Ma loodan, et selle aja jooksul ettevõte, need inimesed, kes on hõivatud, leiavad endale mingi teise tegevusala või lähevad pensionile, see pikk periood võimaldab ka seda. Ma oma kõnes tegelikult rääkisin, et minu arust tänapäeval ei saa olla ainult see argument, et kui inimestel on maal mingisugust tööd, et siis on kõik juba väga hästi. Me soovime Eestis olla ikkagi innovatiivne ja tark riik ja soodustada mingit teist tüüpi ettevõtlust ka maal, see ei pea ilmtingimata olema karusnahkade nülgimisega seotud töö, mida maal tehakse. Maal võib puhkemajandusega tegelda, võib inimeste hooldamisega tegelda. See on suur tegevusala, mis võiks areneda kuskil väikestes maakohtades. Miks see peab olema just loomade tapmisega seotud? Kui kuskil väikeses maakohas tehakse ebaeetilist tööd, siis minu arust see ei ole nagu hea. Ma usun, et need inimesed ise ka ei ole õnnelikud, kui nad notivad loomi.

Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Tegelikult ei saa võrrelda neid puuriloomi vabaduses olevate loomadega. Muuseas, Karjakülas algas ühe hilisema Venemaa akadeemiku karjäär, kus ta uuris kodustamise mõju hõberebasele. Minu küsimus on, et millegipärast on küülikud välja jäänud, kuigi annavad väga ilusat kasukat ja parkimisega väga ohtlikku kasukat ja liha ka veel. Mis vahe on siis tšintšiljal ja küülikul? Laias laastus võiks öelda, et ühed rotid kõik. Miks ühe tapmine on väga traagiline, tšintšilja puhul, aga küüliku nottimine ja sellest kasuka tegemine on aktsepteeritav? Kus see vahe on?

Barbi Pilvre

Ma tulen veel kord eelnõu teksti juurde, et käsitlusel on ainult karusnaha saamise eesmärgil peetavate loomade teema. Küülik on ka lihaloom. Ma ei tea, et Eestis tšintšilja liha laialdaselt söödaks, või on sul teisi andmeid?

Johannes Kert

Tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma soovin avada selle diskussiooni juures veel ühe aspekti, mis ei ole täna kõlanud, ja see on nimelt loodusliku tasakaalu küsimus. See, et rebaseid, minke jt loomi peetake puurides, on tekitnud olukorra, kus praktiliselt rebaseid, kährikuid, minke jt väikeulukeid jahimehed ei küti. Kuna looduses jäävad need loomad küttimata, siis kannatajad on põhiliselt kanalised – need on põldpüüd, nurmkanad, tedred ja metsised, kelle arvukus on vaatamata meie metsade suurenemisele oluliselt vähenenud. Kadunud on ka jänesed. Aitäh!

Barbi Pilvre

Aitäh selle teema püstituse eest! Ma arvan, et see on väga oluline aspekt, ja ma olen aru saanud, et tegelikult ka jahimehed on karusnahafarmide keelustamise poolt, sest sel juhul muutub uuesti mõttekaks näiteks rebaste ja kährikute küttimine. Nende nahkadel on nagu teine tähendus. Ma ise suhtun jahti nii ja naa. Ma saan aru, et inimene on loodusliku tasakaalu paigast ära lasknud minna, ja seetõttu peab küttima ühtesid loomi, et ka teised saaks elada. Just nimelt linnud, kes elavad maapinnal, ja jänesed, keda tõesti see rebaste ja kährikute populatsioon harvendab jõudsalt. Aitäh selle teema püstituse eest!

Terje Trei

Ma tänan, hea Riigikogu juhataja! Hea ettekandja! Ma tegelikult ei olekski küsinud, aga kuna teie ise ütlesite sellise huvitava fraasi, et meil siin Eestis, siin meie kliimas, kui osad inimesed on valinud omale söögiks piima ja liha, et siis me võime lubada neil seda süüa. Kuna mina tean väga paljusid veganeid, kes väidavad, ja ka teaduslikult on tõestatud, et tegelikult inimene saab päris hästi hakkama ilma liha ja piima ja munata. Miks ikkagi te leiate selles eelnõus, et karusnahka ei ole meil vaja, piima ja liha justkui on vaja? Võib-olla te oleksite pidanud ikkagi tulema loomakaitse seisukohalt selle kõige äärmuslikuma seisukohaga ja me oleksime seda tõsiselt arutanud loomapidamise keelustamist tarbimise eesmärgil, ükskõik mis see iganes on. Ma tegelikult küsin seda päris ilma naljata, kuigi siin enne vihjati, et mõned kaaslased meil siin küsivad naljaga, siis mina küsin täitsa ilma naljata.

Barbi Pilvre

Aitäh! Nimetatud eelnõu ikkagi puudutab karusnahkade saamise eesmärgil peetavaid loomi – ainult karusnaha saamise eesmärgil. Tundus nagu utoopiline tuua siia sisse kõik lihaks peetavad loomad. See oleks siis nii majandusliku kui sotsiaalse mõju poolest ikkagi liiga radikaalne. Ja ma ei arva, et on ka ühemõtteliselt teaduslikult ära põhjendatud, et Eesti kliimas piima, liha ja munadeta toitumine on alati kohane. See võib olla individuaalselt sobiv, aga ma ei ole päris kindel, kas see on ühemõtteliselt ära tõestatud, et veganina saaks kõik Eesti kliimas hakkama. Minu teada näiteks kasvavatele lastele ei soovitata sellist ühekülgset dieeti.

Martin Repinski

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mulle tegelikult väga meeldis, et päris mitmed saadikud on täna rääkinud ka teistest põllumajanduslikest loomadest. On räägitud nende elamistingimustest, et on vaja selles osas ka midagi teha. Ma tahan öelda, et tegelikult on ju täna selline alternatiiv olemas ka nagu mahetootmine, kus loomad alati jalutavad ja elavad peaaegu nagu vabas looduses. Ma tahangi saadikuid üles kutsuda mahetooteid rohkem tarbima ja sellist algatust toetama. Samas ma tahan küsida, et kuna ma näen, et mahetoodete tarbimine pidevalt kasvab igal pool maailmas, mis sa arvad, kas inimesed rohkem ja rohkem mõtlevad just ka selle peale, kuidas need loomad elavad, mismoodi toit tuleb lauale ja kas tasub osta kasukaid või valida mingi alternatiiv sellele? Aitäh!

Barbi Pilvre

Aitäh! Ma usun ka, et mahetootmine on tulevikuga ala. Õnneks on Eesti loodus nii puhas, et siin võikski mahetootmist olla rohkem ja rohkem. Siin küll skeptilised asjatundjad on öelnud, et siin on mingid piirid, et mahetootmises ei suudeta kunagi nagu nii suuri mahtusid toota kui intensiivpõllumajanduses, aga kindlasti on tore, et me saame täna teha valikuid õrrekana mune ostes ja maheliha ostes ja süües, kui me seda soovime. Selles mõttes kindlasti ma olen väga selle poolt, et ka näiteks Balti Karusnaha tööstuse inimesed saaksid edaspidi tööd mõnes mahefarmis, tootes loomi, kes elavad oma elu lõpuni ja võimalikult valutult jõuavad viimaks kellegi toidulauale, kui see peaks olema vajalik.

Henn Põlluaas

Aitäh, Barbi! Kas sa ei leia, et ettepanek, mille järgi Eesti karuslooma kasvatajad võiks oma tootmise viia mõnda teise riiki, on kahepalgeline ja variserlik? Siit tuleb ju selgelt välja, et loomadest ei hooli sa mitte karvavõrdki. Siin on mingisugused hoopis teised huvid. Ma küsingi nii: kelle huve sina ja teised selle eelnõu esitajad tegelikult esindavad, tahtes meil ära hävitada terve majandusharu?

Barbi Pilvre

Aitäh, väga huvitav küsimus! Minu arust on see suhteliselt siiras eelnõu esitus, st siin ei ole taga mingisugust tohutut ülemaailmset võrgustikku, kes ajaks kellegi huve. Vähemalt ma ei tea sellest.

Meelis Mälberg

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Oma sissejuhatavas sõnavõtus sa ütlesid, et seda seadust vastu võttes võiks Eesti astuda eesrindlike riikide perre, kes on karusloomakasvatused osaliselt keelustanud. Seletuskirjast loeme, et osaliselt on keelustanud Taani. Samas me teame, et Taani on üks suuremaid karusloomade kasvatajaid. Kuidas sa seda kommenteerid?

Barbi Pilvre

Minu teada on see seotud Taani rebaste kasvatamisega, vist. Neil on nagu liigiti see. Ma võib-olla jään selle Taani spetsiifilise küsimuse praegu võlgu, pean seda veel täpsustama. Aga jah, see on üks variant, mida osas maades on tehtud – üks liik keelatakse ära ja teist peetakse edasi. Selliseid variante on küll nendes maades, kus keelamise või lubamise protsess on käimas.

Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Hea ettekandja! Ma arvan, et selle üleminekuaja pikkuse üle me ilmselt jõuame arutada veel selle eelnõu järgmistes etappides ka. Aga mida ma ei leidnud siit seletuskirjast, on valitsuse seisukoht eelnõule. Valitsus kujundab ka seisukohti parlamendiliikmete esitatud eelnõude suhtes. Kas sa seda saaksid täpsustada, mis seisukohal on valitsus selle muudatuse suhtes?

Barbi Pilvre
Aitäh! Valitsus ei andnud seisukohta. Selles mõttes, see küsimus oli arutelul ja valitsus ei andnud seisukohta.

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Teate, mul on vahete-vahel siin selline tunne, et ma olen mingi kanepiuimas hipide koosolekul, sest see ei ole tõsiseltvõetav, millega me siin tegeleme praegu. Mul on muidugi lausa piinlik, et siin kõlavad umbes sellised seisukohad ka, et me esialgu lubame teil veel sealiha süüa ja piima juua ja isegi mune panni peale lüüa – veel me seda ära ei keela, aga me jõuame ka selleni. Mul on siin üks kena voldik, kus on muide väga mõtlemapanevad numbrid. Näiteks, Taanis karusnahkade tootmise müügikäive 2015 on 812 miljonit eurot. Millega me asendaksime selle raha, kui me kasutaksime selle potentsiaali ära ja toodaksime samuti karusnahku ning müüksime neid samas vääringus nagu Taanis? Meil on see potentsiaal põhimõtteliselt olemas. Sotsialistid armastavad raha jagada, aga keegi peab selle raha tootma. Karusnahaloomafarmid võiksid olla üks raha tootmise vahendeid Eesti majanduses. Kuidas te suhtute sellesse? Millega te kompenseerite selle majandusliku kahju ja kaduvad töökohad?

Barbi Pilvre
Aitäh! Minu arust see teema oli siin juba kõneks. Minu arust mahetootmisfarmid oleks kindlasti hoopis tänapäevasem ala ja Eestil on suur potentsiaal puhta loodusega ja kompetentse põllumajanduse töötajaskonnaga. Ka sealsamas AS-is Balti Karusnahk teeksid inimesed kindlasti heameelega midagi ilusamat kui see, mida nad praegu teevad.

Terje Trei

Ma tänan, hea eesistuja! Hea ettekandja! See on juba kõlanud siin täna korra, aga ma ikkagi toonitaks seda aspekti üle, seda turu aspekti. See eelnõu läheneb sellest küljest, et kui me enam ei paku, siis ei ole ka nõudlust. Üldjuhul ikkagi kui nõudlus on, siis pakkumine tuleb, kui ühes kohas ei lubata, küll siis teises kohas on võimalik seda toota. Küsimus ongi, miks meie ettevõtjad peaksid olema ebavõrdses konkurentsis kasvõi põhjanaabritega või idanaabritega. Millel see õigustatult põhineb? Aitäh!

Barbi Pilvre

Eelnõu ikkagi tegeleb karusloomafarmide keelustamisega, mitte karusnahakaupluste sulgemisega. Minu teada karusnahaäri Eestis väga õitsev ei ole. Kui vaadata tänavapilti, siis me enam ei näe pikki kasukaid enam, mis võib-olla olid paar- kolmkümmend aastat tagasi, suuri karvamütse. Mulle tundub, et see nõudluse pool võib seda karusloomatööstust iseenesest reguleerima hakata. See on seda teinud kogu maailmas, selline teadlikkus tööstuse eetilistest aspektidest on levimas.

Meil on täna mingi õiglane kaubandus – kes oleks varem mõelnud, et me vaatame kohviube ostes, kus need on toodetud, et ega siin ei ole ometi lapstööjõudu kasutatud. Selline tarbimise pool iseenesest on karusnahatööstust kokku tõmbamas. Hiina turg on siin andnud toitu ka Põhjamaade karusnahatööstusele, aga ka Hiina muutub väga kiiresti. Nagu ma ütlesin, ühe filmi andmetel, millesse võib muidugi kriitiliselt suhtuda, aga kui Hiinas hakati põhjalikumalt tegelema korruptsiooniga, siis kukkus nende karusnahamull kokku, kuna ametnikke ei saanud enam nahkadega ära osta.

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud sõnavõtja! Ilmselt siin need loomakaitsjad ei ole kursis ja püüavad populistlikult väita, kui halvasti meil karusloomi peetakse farmides, aga mina eluaegse põllumajandustöötajana võin öelda, et meil on väga hästi ja eriti viimasel ajal karusloomapidamise tingimused paranenud. Nii et see ei ole mingi argument, et neid loomi peetakse pidevas stressis. Teiseks ma tahaksin öelda, et siin tehti ühte loendust, kui palju on taimetoidulisi loomakaitsjaid, aga mina teeks teise loenduse: kui palju on neid loomakaitsjaid, kes peavad oma lemmikloomi korterites, kus päevade viisi loomad on stressi all, vinguvad ja näuguvad seal? Ja neil nagu ei stressi? Aga suures farmis, kus on normaalsed tingimused, justkui on stress. Ja mul on siit küsimus: mis te arvate, kas see ei ole siiski selline populistlik lähenemine asjale? Ehk tegelikult need loomakaistjad peaksid ka oma lemmikloomade pidamise kohe kiires korras lõpetama? Aitäh!

Barbi Pilvre

Aitäh! Minu teada lemmikloomade pidamise eesmärk ei ole karusnaha saamine. Mis puudutab neid puure, siis kui need vastavad ka kõikidele nõuetele, siis selleks, et karusnaha tootmine oleks kasumlik, peavad need puurid olema ikkagi suhteliselt väiksed ja nendele liikidele vajalikud tingimused ei ole täidetud. Seda on arvanud zooloogid, et need rebased ei saa seal kraapida, ei saa seal joosta, puuri põhjad on läbipaistvast võrgust, nende jalad lähevad sealt läbi, nad ei saa varjuda, neil ei ole selliseid väikseid kuute seal puuri tagaosas, et sinna peitu minna. Selles mõttes zooloogide arvates liigiomased vajadused ei ole nendes puurides täidetud ka siis, kui nad vastavad nagu veterinaarnormidele. Aga veterinaarnormid ei saa olla liiga ranged, sest siis tootmine muutuks mõtetuks, siis neid loomi peaks pidama umbes nagu lumeleoparde Tallinna loomaaias, kes elavad põhimõtteliselt nii, nagu liigile on kohane.

Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eesti Maaülikooli uuring toob välja sellise nüansi, et eksporttoodangu saamiseks väärindatakse kiskjaliste karusloomade söötmisega peamiselt liha- ja kalajäätmetest valmistatud sööt väärtuslikuks eksporttoodanguks. Kui meil puuduksid kiskjaliste karusloomade kasvatajad, tuleks suures osas need liha- ja kalatööstuse jäätmed utiliseerida, kasutades fossiilset kütust. Seega haakub lihatööstuse jäätmete väärindamine karusloomakasvatuses karusnahkade tootmiseks oma sisult biomajandusega ja vastava arengukavaga "Eesti biomajanduse arengukava aastani 2030". Minu küsimus on: kas selle keskkonna- ja biomajanduse aspektiga seoses oleks teil pakkuda majanduslikult paremini töötavat lahendust? Aitäh!

Barbi Pilvre

Aitäh! Sellised tehnilised lahendused, kuidas loomseid jäätmeid ära kasutada, kindlasti ei ole minu otsene eriala, aga see tekst, mis te ette lugesite, seal on lihtsalt väga peenes teaduslikus sõnastuses öeldud seda, et surnud loomad söödetakse jahuna teineteisele sisse ja see on öko. Ma usun, et kindlasti on loomsete jäätmete kasutamine üks selline valdkond, mille kohta võib-olla ma ei hakka oma mõtteid jagama.

Siret Kotka-Repinski

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Terje Trei viitas oma küsimuses sellele, et karusloomakasvatusi ei oleks, kui ei oleks nõudlust. Kui sealt nüüd natukene edasi filosofeerida, siis kas seda ei võiks laiendada, näiteks nii, et ka narkootikume peaks legaliseerima, kuna on nõudlus olemas teatavasti ühiskonnas?

Barbi Pilvre

Aitäh küsimuse eest! See on selline väga lihtsustav lähenemine turule, et kui on nõudlus ja pakkumine, on nagu teineteisest otseselt sõltuvad ilma igasuguse vahelesekkumiseta. Meil on olemas tänapäeval ka turundus ja kümme erinevat asjaolu, mis nõudlust ja pakkumist reguleerivad. Ma saan aru, et Terje Trei küsimus oli selline, mis nägi võimalust, et karusnahatööstus sureb iseenesest välja, sest nõudlus kahaneb. Mulle tundub, et küsimus oli pigem selles.

Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Te nimetasite mitmeid riike, kus karusloomakasvatus on keelustatud. Kas te oskate nimetada ka neid riike, kus on keelustatud teatud liigid, aga need liigid, mida seal ajalooliselt on kasvatatud, on keelu alt väljas?

Barbi Pilvre

Aitäh küsimuse eest! See on üsna spetsiifiline küsimus. Ma tean, et mõnes riigis on seoses liigiomaste pidamistingimuste puudumisega, näiteks just rebase kasvatamine, piiratud, aga on lubatud mink või tšintšilja. Jah, on küll erinevusi, aga ma jään selle vastuse võlgu.

Laine Randjärv

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Mul tegelikult haakub küsimus kuidagi loogiliselt, ilma kokku leppimata Urmas Kruusega läheb küsimus edasi. Kas te nendega, kes te esitasite selle eelnõu, üldse arutasite mingisuguse variandina ka sellist võimalust, nagu on näiteks Soomes, kus osa liike on lubatud? Et esitadagi selline eelnõu tulenevalt osaliselt sellest kogemusest, mis põhjanaabritel on? Kas see oli teil arutuse all või olite radikaalsed?

Barbi Pilvre
Aitäh! Me esialgu olime radikaalsed. Esialgu tundus, et see tööstusharu on Eestis nii pisike, et hakata siin neid erinevusi looma – see oleks võib-olla mingi järgmise astme küsimus. Parandusettepanek võib-olla, kui sellisel kujul tundub see Eesti ühiskonnas aktsepteeritavam. Kuskilt pidi alustama ja see tundus nagu sellise mõtteka esimese smamuna.

Märt Sults

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja. Kunagi, vaieldes zooloog Turovskiga, selgus selline asi, et inimene on ainukene loom, kellel on olemas vaba aeg. Teised loomad tegelevad kogu aeg kas enesele toidu otsimisega või põgenemisega või siis enda puhastamisega, kogu aeg tegelevad millegagi. Üldistades sellist asja, kas siis karusloomakasvatust ei saaks panna sellise teema alla, et vaata, milleni võib viia vaba aja kuritarvitamine? Kas inimene ei võiks sealt midagi õppida?

Barbi Pilvre

Aitäh. Kas te mõtlete vaba aja all seda aega, mis need puuriloomad peavad surnuks lööma? Jah, kahtlemata metafoorina võiks mõelda, et kui inimesele anda liiga palju vaba aega, panna ta puuri, kus tal ei ole midagi teha, et siis ta hakkab ringiratast tiirutama ja endal, ma ei tea, jalgu närima. Võib-olla tõesti metafoorina võiks see olla kasutatav, aga see on väga julm võrdlus.

Marianne Mikko

Suur tänu! Aitäh ettekandjale selle põhjaliku küsimuste ja vastuste vooru eest! Te olete seisnud tund aega meie ees ja kuulnud üht-teist – nii 20. kui ka 19. sajandi mentaliteedist kantud küsimusi. Minu küsimus konkreetselt on tegelikult Hollandist. Holland on sunnitud keelustama karusloomafarmid 1. jaanuaril 2024. Mida Eesti võiks sellest sõnumist välja lugeda?

Barbi Pilvre

Aitäh! Ma usun, et Holland on väga paljudes ühiskonnaelu reguleerivates küsimustes liberaalne ja praktiline, samas eesrindlik. Eesti võiks Hollandist siinkohal ainult eeskuju võtta. Eesti üleminekuaeg on küll pikem, aga ma usun, et me võiksime kiiresti järele jõuda.

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Ma küsin sellist asja. Kas te isiklikult olete valmis tegema sellist ettepanekut sellesse eelnõusse, nähes seda, milline see diskussioon siin saalis võib olla ja ka komisjonides jätkuda? Keelustatakse täna konkreetselt need liigid, mida Eestis kasvatatakse, ja sellega pannakse laienemisele piir peale. Nii kaua kui ühiskond areneb tervikun edasi, kus võib juhtuda, et ka arusaamad muutuvad, siis oleks võimalik leida uusi lahendusi. Sest me ei saa alahinnata ka, nii nagu head kolleegid siin on aeg-ajalt on markeerinud, teatud töökohtade olemasolu maaelus. Sellega sotsiaalses mõttes peab arvestama. Aga diskussioonid eetika üle on alati väga keerulised ja sügavad. Ma ei julgeks nii kergekäeliselt pilduda sõnumit, et üks kolleeg on 19. sajandist ja teine 20. sajandist.

Barbi Pilvre

Aitäh! Veel kord, ma arvan, et ka maal võib teha erinevaid töid, see ei pea olema just karusloomakasvatus. Kuigi ma kujutan ette, et selle eelnõu menetlemise käigus võib siia teha muudatusettepanekuid, mis oleksid realistikumad, arvestaksid huviliste ja osapoolte vajadusi. Ent selle eelnõu praegune eesmärk on ikkagi karusloomakasvatus keelustada nende riikide eeskujul, kus seda on tehtud. Aga siin üleminekuperioodil võib-olla on tõesti mingisugused variandid. Ma jään aga selle juurde, et lõppeesmärk võiks olla ikkagi Eestis selle tegevusala kaotamine.

Igor Kravtšenko

Aitäh, austatud juhataja! Hea kolleeg! Ma pean paluma vabandust Marianne Mikko käest, sest osaliselt kordan tema küsimust. Holland on meist natukene kaugemal, aga meie lähimad naabrid Soome ja Läti ei keelusta, vaid arendavad seda majandusharu. Mida Eesti võib sellest sõnumist välja lugeda?

Barbi Pilvre
No ma usun, et meile on alati meeldinud see, kui me oleme Soomest paremad või Lätist paremad.

Lauri Luik

Aitäh! Hea ettekandja, ma soovin teid algatuseks kiita. See eelnõu on julge samm ja alati tekitab selliste suurte muutuste läbiviimine paratamatult palju diskussiooni ja vastuolusid. Eks see küsimus olegi tegelikult hoiakute ja moraalse tunnetuse teema. Seetõttu ma pole kunagi kiirustanud selle eelnõu hukkamõistjaid omalt poolt hukka mõistma. Seal põrkubki sellised ratsionaalne majanduslik kaalutlus eetiliste kaalutlustega. Aga üks selline n-ö ratsionaalsete majandusinimeste argument on alati olnud see, et nende arvates on okei neid farme pidada, kui on tagatud loomadele ettekirjutatud tingimused seal puuris. Küsimus nüüd küll pisut retoorilist laadi võib-olla, aga siiski: kuidas ikkagi on üldse võimalik metsloomadele puuris tagada normaalseid tingimusi? Sisuliselt see on ju võimatu.

Barbi Pilvre

Aitäh! Jah, veterinaarnormidele vastavad tingimused zooloogide arvates ei vasta liikidele vajalikele tingimustele – nad ei saa seal siis joosta kraapida, varjuda, naaritsad ka ujuda. Selles mõttes jah, need tingimused ei ole tagatud, kuigi nad vastavad normatiividele. Normatiividele vastavad tingimused on tagatud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni nimel teeb ettekande keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.

Rainer Vakra

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõnealuse eelnõu algatasid 14 Riigikogu liiget 23. veebruaril aastal 2017. Riigikogu keskkonnakomisjon arutas eelnõu 18. aprillil k.a. Enne seda on keskkonnakomisjon karusloomafarmide keelustamise toetajatelt saanud ka 10 000 toetusallkirja. Ka keskkonnakomisjon tõdes, et ühelt poolt on tegu majandushuvidega, teiselt poolt aga loomakaitse ja eetikaprobleemide põrkumisega. Etteruttavalt ütlen, et igal juhul on tegemist selles mõttes ajaloolise sündmusega, et vaatamata teemapüstitustele ka varasematel aastatel on täna meil kõigil siin saalis võimalik ja ka kohustus reaalselt oma seisukoht välja öelda.
Pean kiitma kõiki kolleege siin suures saalis. Vaatasin läbi üksipulgi korduvalt keskkonnakomisjoni protokolli – mida küsiti ja mida arutas keskkonnakomisjon – ning saan öelda, et leidsin ainult ühe küsimuse, mida küsiti keskkonnakomisjonis ja mida ei küsitud siin suures saalis. Selle ma ka kohe ette loen. Selle küsimuse esitas hea kolleeg Meelis Mälberg, kes küsis mõlemalt osapoolelt ehk siis ühelt poolt karusloomakasvatuse esindajatelt ja teiselt poolt nende vastastelt, kelle huve nad esindavad ja kes neid rahastab. Leander Pragi, kes esindab karusloomakasvatajate huve, vastas, et eelkõige esindab ta iseenda, Eesti karusloomakasvatajate huve ning Nuckö Farm OÜ juhatuse liikme huve ning ka rahastamise enda tegevust koos kõigi teiste ettevõtjatega. Teiselt poolt Kadri Taperson selgitas, et esindab loomade huve ja tema organisatsiooni majandusaasta aruandega saavad kõik tutvuda kodulehel, aga rahastajad on neil eraisikud.

Komisjoni arutelule olid kutsutud kõik osapooled, alates loomulikult eelnõu algataja esindajast Barbi Pilvrest. Kohal olid MTÜ Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu juhatuse liige esimees Leander Pragi, MTÜ Eesti Karusloomakasvataja Aretusühingu juhatuse liige Aado Oherd, MTÜ Eesti Karusnahaliidu juhatuse liige Tarmo Kattago, loomade eestkoste organisatsiooni Loomus esindaja, loomade eestkoste organisatsiooni Loomus esindaja Kadri Taperson ja samast organisatsioonist ka Anita Jürson. Maaeluministeeriumi esindas asekantsler Toomas Kevvai ning ministeeriumi loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse büroo juhataja Sirje Jalakas. Lisaks oli ministeeriumist ka loomakasvatussaaduste büroo juhataja Liina Jürgenson. Keskkonnaministeeriumi esindas looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi.

Barbi Pilvre ettekande järel ja peale täpsustavaid küsimusi pani komisjon ka eelnõu hääletusele. Ettepanek oli eelnõu 392 esimene lugemine lõpetada, selle poolt hääletas üks keskkonnakomisjoni liige ja vastu oli 5, keegi ei olnud erapooletu. Seega, ettepanek ei leinud toetust. Kokku võttes otsustati määrata eelnõu 392 ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra (seda tehti konsensuslikult), teha ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 9. maiks (konsensuslikult) ning teha ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, vastavalt viie poolt- ja ühe vastuhäälega. Aitäh!

Inara Luigas

Aitäh, austatud ettekandja! Te tutvustasite komisjoni seisukohti ja paraku vist paljudele jääb selline tunne, et justkui teie ise olete ka selle seaduse tagasilükkamise poolt. Ometi olete algataja. Kas teil on midagi lisaks öelda väga heale Barbi esitusele? Aitäh!

Rainer Vakra

Aitäh! Väga hea küsimus! Loen protokolli täpsustavalt ette. Tagasilükkamise poolt olid Igor Kravtšenko, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Terje Trei, Toomas Väinaste ja vastu Rainer Vakra. Nii et teie info vastab tõele. Lisan seda, et olen ka üks nendest 14 algatajast ja kuulates seda diskussiooni julgen öelda, et iga kord, kui mis tahes eelnõule oma allkiri panna, siis soovitan ka vastava eriala spetsialistidega rääkida.

Ma arvan, et kui me räägime karusloomadest ja karusloomafarmidest, siis siin saalis on väga mitmeid inimesi, kes pretendeerivad sellele teadusharule ja selle valdkonna teadlasteks. Need kaks meest, kellega mina olen vestelnud, arutanud tunde, enne kui ma allkirja siia paberile panin, on tänane loomaaia direktor Tiit Maran, kes, ma usun, et võib naaritsatest rääkida mitte ainuüksi päevi ja nädalaid, vaid aastaid, ja teine on loomulikult Aleksei Turovski. Nii et ma usun, et nende meeste teadmisi, kui me räägime loomapidamisest puurides ja selle eetikast, on võimatu kahtluse alla seada. Aitäh!

Lauri Luik

Aitäh! Hea ettekandja! Mul on tunne, et meil täna see hääletus läheb üsna ühes suunas. Kuidas te näete, mis võiksid olla järgnevad sammud, et selle teemaga sisuliselt edasi minna? Aitäh!

Rainer Vakra

Ma ei oska öelda, mis suunda austatud kolleeg Lauri Luik ette näeb. Ma loodan, et see eelnõu saab häälteenamuse ja seda toetatakse, et me saame edasi arutada. Nii nagu siit arutelu käigust välja koorus, siia saab teha lisaettepanekuid, seda lihvida, teha see paremaks. Nii et ma usun, et mõistlik oleks selle eelnõuga edasi töötada. Ma kindlasti iseendale hommikul, kui ma ärkasin ja teadsin, et tuleb siia pulti selle eelnõuga tulla, siis meenutasin ühte Nõmme legendaarseimat kirikuõpetajat Ove Sanderit, kes saatis tunnustava sõnumi ja ütles, et igal juhul meie võitlus selle õige sõnumi ja eetika nimel kestab edasi. Ma arvan, et inimesed ühel hetkel mõistavad, et loomade tapmine ja sellistes tingimustes pidamine vaid selle nimel, et olla ise ilus ja sellega edvistada ei ole mõistlik tegevus. Ehk nii nagu ütles kirikuõpetaja: need kes lähtuvad oma otsustes ainult rahast, need kaugele ei jõua.

Meelis Mälberg

Aitäh! Mul ei ole niivõrd küsimus, vaid stenogrammi huvides soovin täpsustada, et selle oma komisjonis esitatud küsimusele, kes on rahastajad, ma pärast tutvusin ka selle Loomuse aastaaruannetega ja täpsuse huvides olgu öeldud, et kõik rahastajad ei ole eraisikud ja päris suur osa rahastajaid on välismaalt. Ma ei anna sellele kommentaari, kas see on hea või halb. Aitäh!

Rainer Vakra

Aitäh! Saan omalt poolt kommenteerida, et peale sedasama meilivahetust me täpsustasime ka karusloomaorganisatsiooni Loomus esindajate käest ehk siis loomade eestkostjaorganisatsiooni Loomuse esindajate käest ja meile saadeti ka konkreetne, täpsem ülevaade, nii et kõigil Riigikogu liikmetel, kes soovivad selle rahastusega tutvuda, on seda võimalik teha. Ma usun, et keskkonnakomisjon saab selle meili edasi saata. Nii et Meelis Mälbergi küsimus on arvesse võetud ja proovime saata selle info ka kõigile teistele. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Aitäh ka teile, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajaile. Mihhail Stalnuhhin Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun! Kaheksa minutit.

Mihhail Stalnuhhin

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Alguses kaks ääremärkust. Ma käisin siin mööda saali, vaatasin, kes millega siin saalis istub. Nii palju kui ma neid eelnõu algatajaid siin märkasin, nad on kõik naturaalnahast jalatsites. Kui tahad maailma parandada, alusta endast! Mina küll karusnaha ja selle jalatsile vajamineva naha vahel mingit vahet ei näe. Teine ääremärkus, et sellel seaduseelnõul puudub üks väga tähtis säte: seal võiks olla sees rida, et kõik loomad on omavahel võrdsed, aga mõned loomad on veidi võrdsemad kui teised. Sellel on ka konkreetne autor olemas, Orwell, nagu enamik teab, veidi hiljem ma sellest räägin.

Aga nüüd asja juurde. Vaadake, konkreetsetest näidetest saab kõige paremini aru. 17 aastat tagasi ma olin Inglismaal, me uurisime rassismi ja vähemusrahvuste probleeme ja seepärast meid tassiti mööda Scotland Yardi ja igasuguseid politseijaoskondi. Ühes Lääne-Inglismaa väikeses linnas, umbes Tartu suuruses, küsisin politseiülema käest, milline on olnud kõige suurem seik, mis tal oli viimase aasta jooksul. Ta kohe vastas, et kuu aega tagasi ründasid rohelised üht farmakoloogialaborit. Kaks politseiniku, kes kaitsesid, jõudsid hospitali. Kõik, kes seal töötasid, said peksa. Loomad võeti pidulikult majast välja, viidi metsa ja lasti ilusate kõnede saatel minema. Siis ma vaatasin tema nägu, et mees tahaks nagu veel midagi öelda. Küsisin, mis pärast juhtus. Ta ütles, et veerand loomi tuli tagasi, leidis tee, aga ülejäänud kolmveerand leiti pärast metsas surnuna. Nii et see, mida pakuvad need, kes kaitsevad loodust, ei ole tingimata kõige parem variant, see võib tähendada hoopis midagi muud.

Minu arvates see seaduseelnõu paneb meie ette kaks küsimust. Esimene küsimus on, kas loomad või loomad. Näiteks tuuakse meile nina alla Euroopat, et vaadake, vaat Hollandis tehakse nii ja naa. Aga mina tuletaks teile meelde ühte kaelkirjakut, väga toredat, noort, ilusat, reibast Mariuse-nimelist. Kas te mäletate seda videot, kuidas teda tapeti Kopenhaageni loomaaias eelmisel aastal ja mida temaga tehti? Muuseas, see on karusloom. Teda hoiti sealsamas kuskil vangistuses, nagu siin räägitakse. Pärast sai seal samas neli lõvi tapetud. Miks me teeme üldse vahet? Ma ei räägi isegi lehmadest. See on jube, see on jube, see, kuidas toimub see tapmiseprotsess. Enamik inimesi, kes sööb vorsti, üldse ei taha näha, kuidas seda tehakse, ei taha selle tsükli algusest midagi teada. See on tohutult silmakirjalik. Kui te kaitsete loomi, siis kaitske kõiki! Miks te räägite ainult karusloomadest? Ennekõike lõpetage liha söömine, siis ma hakkan teiega, mina isiklikult hakkan tõsiselt vestlema, siis ma usun, et te püüategi loomade jaoks midagi teha. Aga nii kaua kuni te hommikul sööte mingit Viini vorstikest ja peale seda tulete rääkima, kui püha on looma elu, ma ei usu teid. Lihtsalt ei usu.

Teine küsimus on veidi tähtsam. Kas loomad või inimesed? Minu arvates inimestega on sama palju probleeme. Meil on silme ees selliseid maailma konflikte, kus on tapetud miljoneid inimesi. Ma räägin Aafrikast, Kesk-Aafrikast, Põhja-Aafrikast. Iraagi sõda on ära viinud minimaalselt 700 000 elu. Kas siin saalis on keegi kordagi öelnud midagi selle vastu? Ei, me kaitseme neid naaritsaid. Naaritsaid, kes vangistuses elavad palju kauem kui nende sugulased metsas. Nii et küsimusi on siin palju rohkem, kui vastuseid.

Minu arvates ei saa päästa ühtegi seaduseelnõu, mis tahab hävitada üht majandusharu, kus töötab, räägitakse, et ah, kõigest 150 inimest. Kas teie olete kas või kümnele inimesele töökohad loonud? Kui te olete seda teinud, siis tubli! Siis rääkige sellest, kuidas hävitada need 150 töökohta. Aga kui te pole kunagi sellist asja teinud, kui te ei tea, kui raske see on, siis lõpetage see jamajutt. See, mida me praegu teeme, on vaidlus kas Jumalaga, kui te olete usklik, või Charles Darwini, kui te olete ateist. Esimene on rumal, teine on mõttetu. Ja sedasama ma ütleksin selle seaduseelnõu kohta. Vabandage, ma tahtsin olla viisakas, ma tahtsin olla nunnu, nagu need karusloomad on, aga kui me jätkame seda tööd edasi samas suunas, siis varem või hiljem hakatakse nülgima meid endid. Aitäh!

Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel

Aitäh, head kolleegid! Algatuseks ma tahaksin öelda, et erinevalt eelnõu esitajast Barbi Pilvrest olen ma käinud karusloomafarmides, ja seda nii Eestis kui Soomes. Ma võin kindlalt väita, et meile maalitud õuduspildid sellest olukorrast ei vasta tõele. Karusloomakasvatus on majandusharu nagu iga teine. See annab tööd paljudele inimestele lisaks neile, kes on karusloomakasvatamisega otseselt seotud. Teistest valdkondadest annab see leiva lauale ehitajatele, remontijatele, transpordivaldkonnale, moedisaineritele, õmblejatele, loomasööda valmistajatele, lihatootjatele, põllumeestele, kaluritele, veterinaaridele, raamatupidamisfirmadele, kauplustele, müüjatele – kõike ei jõua üles lugeda. Iga karusloomakasvatuses töötava inimese selja taga on suur hulk inimesi, kes sellest leiva lauale saavad.

Näiteks Keila vallas on Karjaküla karusloomakasvandus terve valla suurim tööandja ja selle läbi ka suurim maksumaksja. Kui kasvatamine ja aretamine ära keelata, toob see kohapeal kaasa sotsiaalse katastroofi, sest muud tööd seal leida ei ole. Ja kas tea teate, et igal aastal käib kuni 1000 eestlast Soome karusloomafarmides hooajatöödel, kui nahavõtmise ja töötlemise aeg käes on. Koos peredega puudutaks karusloomakasvatuse ärakeelamine tuhandete inimeste heaolu ja vähendaks oluliselt riigi maksulaekumisi.

Karusloomakasvatus on äärmiselt efektiivne ja säästlik. Selles valdkonnas kasutatakse kõik ära, mingeid jääke ei jää. Nahk läheb rõivatööstusesse, liha segatakse toidu sisse, rasvajääkidest valmistatakse biokütust ja diislit, sõnnik komposteeritakse ja läheb väetiseks. See on tõeliselt loodusthoidev tootmine. Karusloomakasvatuse jääkidest toodetud biodiisli hind on muuseas oluliselt odavam kui tavalisel diislil. Lisaks on karusloomakasvatus väga suur liha- ja kalatööstuse jääkide tarbija, mistõttu mõjutaks karusloomakasvatuse keelustamine väga otseselt ka kodumaist toidutootmist, selle konkurentsivõimet ja tarbijate jaoks toidu hinda.

Karusnahk on kunstmaterjalidest oluliselt vastupidavam ja saastab loodust kordades vähem, energikulukusest rääkimata. Kunstmaterjalid on toodetud valdavalt naftajääkidest, nend elagunemine võtab aastasadu või enamgi, nende jäägid ja mürgid satuvad loodusesse, kogunevad ookeanidesse ja elusorganismidesse. Kas tõesti keelustajate eesmärk on suurendada inimeste loodusesse jäetavat jalajälge veelgi?
Kahtlemata toetame me kõik loomade head kohtlemist, kuid väited karusloomakasvatuste halbadest tingimustest ei vasta tõele. Olukord on kardinaalselt teine, kui see oli kunagi aastakümneid tagasi.

Euroopa Liidu nõuded on karmid, loomade elutingimused on võimalikult heaks tehtud ja kontroll tugev. Eesti nõuded Euroopa Liidu omadega võrreldes on veelgi karmimad. See, et kasvatatakse võõrliike, ei saa olla nende keelustamise üheks aluseks. Näiteks kahekordsed tarad kasvanduste ümber, et Ameerika naarits loodusesse ei satuks, on kohustuslikud vaid siin.

Mingite rühmituste poolt n-ö salaja sissemurdmiste teel läbiviidud libauurimisi, kus olevat leitud massiliselt haigeid loomi ja selle põhjal tehtud karusloomakasvatusvastast propagandat, ei saa üldse tõsiselt võtta. Ka meie 101 saadiku seas on keegi mõnikord haige, kas sellest võib järeldada, et me kõik siin saalis oleme haiged? Andke andeks!
Lisaks kasvanduste veterinaaridele korraldatakse karusloomakasvandustes ametlikke veterinaarkontrolle, mis on sagedased, regulaarsed ja karmid.

Kasvatajate endi otsene huvi on tagada loomade tervis ja heaolu. Ükski metsloom ega ka enamus lemmikloomadest ei ole nii hästi toidetud ega pideva kontrolli all nagu kasvandustes. Halbades tingimustes head nahka ei saa ja ükski kasvataja ei hakka kvaliteedi tõttu enda sissetulekuga riskima.
Väide, et kasvatamine tuleks keelustada, kuna karusloomade heaolu ei suudeta tõsta tasemeni, mida enamik inimesi peab piisavaks, on absurdne. Viige need inimesed kuskile sea- või kanafarmi, ja te võite kindel olla, et täpselt samasugused argumendid tulevad ja täiesti mõttetu oleks selles kontekstis hakkata rääkima seda, kui palju metssiga päevas maha jookseb või rabakana lendab. Aga karusloomade kontekstis sellest räägitakse. Ja miks? Tegelikult karusloomad ei ole metsloomad. Nad ei ole metsloomad!

Tegemist ei ole juba ammu metsloomadega, nagu eelnõu seletuskirjas selgitatakse. Nende kasvatamine, aretamine on meie regioonis saja-aastase traditsiooniga. See tähendab sadat generatsiooni karusloomi, keda on kasvatatud ja aretatud. Inimeste puhul viiks sada generatsiooni meid tagasi 2000 aastat, viiks tagasi Kristuse aegadesse. Kui seda eirata, siis samahästi võiks väita, et ka lehmad ja sead on metsloomad, lammastest, kitsedest rääkimata.

On ekslik arvata, et toetades karuloomakasvanduste keelustamist, jääksid selle nõudjad rahule. Niikuinii tuleks lauale ka teiste koduloomade kasvatamise keelustamine ja üleüldse võib-olla liha keelustamine. Senikaua, kui ei suudeta välja pakkuda, mida peaks tegema selle asemel ja kuidas majandust arendada, on terve majandusharu ärakeelamine ja likvideerimine täiesti absurdne ettepanek. See on mõeldamatu!

Ka üleminekuaeg ei ole mingi lahendus, ammugi selle tootmise üleviimine teise riiki. Kes ja mis täidab maksuaugu eelarves ja miks anda majandus- ja konkurentsieelis teistele riikidele? Soomes on karusloomakasvatuse käive 500 miljonit, Taanis 800 miljonit, Poolas 400 miljonit, Eestis 6 miljonit ainult. Ka meil võiks see olla märksa olulisem majandusharu, millel on suur ekspordipotentsiaal ja tohutult kasvuruumi.
Lõpetuseks tahan öelda, mul oleks veel palju muudki öelda, aga tahan öelda seda, et mind paneb imestama nende eelnõu esitajate kahepalgelisus. Kui EKRE esitas eelmisel aastal eelnõu loomade religioossetel eesmärkidel tapmise keelustamiseks, mis toimub aeglaselt, eriti julmal, valulikul ja piinaval viisil, siis hääletati see maha. Kus te olite siis? Selle taustal peaks olema piinlik rääkida seoses karusloomakasvatusega eetilistest mõõtmetest ja eesmärkidest. Tegemist on äärmuspopulisliku, silmakirjaliku ja puhtalt emotsioonidele toetuva eelnõuga. Sellega seoses Eesti Konservatiivne Rahvaerakond teeb ettepaneku lükata see eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Aitäh!

Artur Talvik Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel

Hea eesistuja! Head kolleegid! Vabaerakond toetab keskkonnakomisjoni otsust. Ka meie seisukohalt käskude ja keeldudega elu liigselt reguleerida ei ole õige. Karusloomakasvatus, nagu ka Barbi Pilvre siit puldist ütles, on tõenäoliselt n-ö hääbuv tööstusharu. Kui ta on hääbuv tööstusharu, las ta siis hääbub. Miks me peame seda n-ö omalt poolt kiirendama? Me oleme seisukohal, et kui selliseid keelamisi üldse tehakse, siis tuleks neid teha laiemalt, ütleme nii. Kui öeldakse, et keelame karusloomakasvatused ära, siis teeme seda kogu Euroopa Liidus. See oleks õige, see annaks lahendusi, see ei viiks Eesti selles valdkonnas töötavaid inimesi kuhugi mujale siit riigist välja, mujale tööle. Me oleme seisukohal, et tarbimisharjumused on need, mis suunavad ka tööstust. Kui inimesed tõepoolest ei tarbi enam karusnahka, siis see tööstusharu hääbub ja las ta siis hääbub. Aga tänasele seaduseelnõule me hääletame vastu.

Üks asi veel. Ma tahaks toonitada, et Vabaerakond on seisnud selle eest, et toimuksid positiivsed muutused intensiivses põllumajanduses loomapidamise n-ö muutmiseks. See olukord ... meie jaoks on silmakirjalik rääkida või eristada kahte tapmist. Tapmine on tapmine. Ja kui me tapame ka söömise pärast, siis me ikkagi tapame. Ja need loomad, ütleme, suurseafarmid või suured veisefarmid või suured kanalad, kus loomi peetakse vaat et veel hullemates tingimustes kui karusloomakasvatustes peetaksegi. Neid asju tuleks käsitleda kompleksselt ehk me ei saa ühte n-ö marginaalset osa võtta sellest komplektist välja ja hakata seda kuidagi erilise tähtsuse all, eriliselt käsitlema. Ja üleüldse, inimtegevus on viinud asja nii kaugele, nagu ökoloogid ütlevad, et me oleme ületanud selle piiri, kus loodus ennast taastada jõuab. Kui me täna räägime, et olgu, et me siin nende nahkadega võib-olla eputame ainult, siis need riided – paljud, mis on tehtud n-ö nafta baasil – on viinud asja nii kaugele, et kliimamuutused võivad hävitada kogu selle elu meie planeedil. Neid asju tuleks vaadata kompleksselt ja me sooviksime teha ka selles küsimuses. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 392 esimesel lugemisel tagasi lükata. Nagu märkasime, sama ettepaneku tegi ka EKRE fraktsioon. Saalikutsung viib meid lähemale hääletusele.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ja EKRE fraktsiooni ettepaneku eelnõu 392 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused

Ettepaneku poolt hääletas 49 rahvasaadikut, vastu oli 24, erapooletuid 1. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.