Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 28 rahvasaadikut, vastu oli 25 ning erapooletuid oli üks.

Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma.

Eelnõu algatasid saadikud Reformierakonna, Keskerakonna ja sotside fraktsioonist. Algatajateks olid Jaanus Karilaid, Keit Pentus-Rosimannus, Helmen Kütt, Madis Milling, Liina Kersna, Marianne Mikko, Eiki Nestor, Jevgeni Ossinovski, Oudekki Loone, Hannes Hanso, Heimar Lenk, Hardi Volmer, Toomas Jürgenstein, Heljo Pikhofi, Heidy Purga, Inara Luigase, Barbi Pilvre ja Yoko Alender.

Riigikogu puldis kaitses eelnõu Barbi Pilvre, kes märkis, et karusloomakasvatus on Eestis niigi täiesti marginaalne majandusharu. "Ka karusnahatööstus jätkab Eestis kokkukuivamist, sest inimesed eelistavad kergeid, kaasaegseid materjale karusnahale." 

Pilvre rõhutas, et eelnõu ei puuduta loomi, keda kasvatakse ka liha saamise eesmärgil, näiteks küülikuid.

"Praegune loomakaitsjate seisukoht on selline, et kui lihaloomade nahku kasutatakse ära jalatsite ja riiete tootmiseks, siis see on ökoloogiline. Aga karusnahakasvatuse puhul on tegemist luksustööstusega. Siin ei ole tegemist enam sellise majandusharuga, mis toodaks midagi, mida inimestel on oma eluks vältimatult vaja," rääkis Pilvre.

"Meil on toitu siiski vältimatult vaja. See eelnõu ei puuduta veganluse sätestamist ega nahkade kasutamise keelustamist, kui need on teise tootmisharu jääk, mis on lihatööstuse jääk  –lehmanahad, seanahad, kitsenahad, küülikunahad."

Debati käigus tõstatas mitu riigikogu saadikut küsimuse, kas sotsiaaldemokraadid on eelnõuga siirad, kui nende siseminister kannab karusnahast kasukat.

Pilvre ütles, et loomakaitsjate arvates on pigem ökoloogiline ära kanda olemasolevad kasukad. "Elame sellises kultuurimuutuses, meil on jäänud kasukaid, inimesed kannavad nad lõpuni, neid on võimalik osta taaskasutuskeskustest, komisjonidest."