Uuringus võeti vaatluse alla puugid, mida kodanikud olid Turu ülikooli teadlastele möödunud aasta suvel saatnud, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.

Puuke saadeti ülikooli oodatust rohkem, kokku 19 923 eksemplari 7000 inimeselt. 17 000 puugi puhul on teada ka üsna täpne leiukoht.

Kõige rohkem esines puuke rannikul ning riigi ida- ja keskosa järvede piirkonnas.

Täpsemalt võtsid teadlased vaatluse alla 2000 puuki, kelle puhul tehti kindlaks liik, vanus ja sugu. Pool puukidest olid laanepuugid (Ixodes persulcatus) ja teine pool tavalised ehk võsapuugid (Ixodes ricinus).

Analüüsi tulemusena nenditakse uurimuses, et puugid on Soomes levinud varem arvatust palju laiemale territooriumile ning võrreldes 60 aasta eest tehtud levilakaardiga on puugid levinud 200-300 kilomeetrit põhja suunas.

Ka puukide arv on suurenenud ning võsapuugi kõrval levib Soomes üha rohkem ka Siberist pärit laanepuugid. Arvukuse suurenemise põhjuseks peetakse eelkõige kliimamuutust, sest kasvamiseks sobiv aeg kestab kauem ning talved ei ole enam nii külmad. Samuti on puukidel rohkem peremeesloomi - näiteks hiirte, põtrade ja metskitsede arvukus on kasvanud, mis omakorda tähendab ka puuukide arvu kasvu.

Analüüsi tulemusena selgus, et puugid levitavad Soomes kolme nakkushaigust. Kui varem olid tuntud eelkõige puukentsefaliit ja borrelioos, siis nüüd on neile lisandunud ka troopilise palavikuna tuntud korduva palavikuga nakkushaigus (Borrelia miyamotoi). Seda haigust põhjustavat bakterit leiti näiteks Lääne- ja Kesk-Soomest ning Pohjanmaa rannikult.

Samas esineb palavikuhaigust borrelioosi ja puukentsefaliidiga võrreldes siiski harva. Kõige rohkem esines puukidel borrelioosi (17%), puukentsefaliiti kandis 1,6 protsenti uuringus vaatluse alla võetud puukidest.