Kui tänapäeval tulevad trükised printerist otsekui võluväel, siis veel eelmisel sajandil nõudis iga lehekülg põhjalikku käsitööd. Enne arvutiajastut pidi trükkal orienteeruma tuhandete tinast tähtede vahel.

"See eeldas seda, et sul pidi olema kiire mõtlemine, sa pidid olema näppudega hästi osav ja sa pidid täpselt teadma, kus kõik eraldi tähed olid," ütles Typa trükikunstikeskuse sotsiaalmeediaspetsialist Heldin Riga.

Vana trükikoja masinate mürinat ja spetsiifilist lõhna lugemissaali küll tuua ei saa, mistõttu peavad ajastu vaimu edasi andma teistsugused detailid.

"Siin on näiteks värvivalts, mis on värvine veel, või on vanad kulunud tähed. On näha, et see ei ole näiteks eile valatud täht või äsja tulnud uus valts, vaid need on tõesti kasutuses olnud asjad, millel on ajalugu taga," lausus näituse korraldaja Kirke Rumvolt.

Suur murrang saabus eelmise sajandi lõpukümnenditel, mil arvutid ja digilahendused vahetasid mehaanilise trükkimise lõplikult välja.

"Loomulikult paljud trükkalid olid väga endast väljas, kui see muutus tuli, kuna keegi ei taha väga meelepärast tööd uue vastu vahetada, aga peamiselt oligi see, et digi oli palju-palju kiirem," ütles Riga.

Näituse "Valge põld, must seeme" korraldajad loodavad, et minevikku vaatamine toob lugeja raamatutele lähemale.

"Ma usun, et see taaskord võimaldab lugejal suhestuda rohkem sellega, mida ta loeb. Tänapäeval võib-olla raamat ei tähenda enam nii palju kui vanasti, näiteks sada aastat tagasi. Küll aga see näitus võiks seda soodustada, et inimesed jälle väärtustavad raamatut kui füüsilist objekti rohkem," lausus Rumvolt.

Väljapaneku esemed pärinevad Typa muuseumikogust ja Eesti endistest trükikodadest. Näitus jääb Annelinna harukogus avatuks aasta lõpuni.