Agur kirjutas sotsiaalmeedias, et praeguses olukorras on õigem anda koolile ja koolipidajale võimalus sügavamaks töörahuks, et õppijatel oleks nende arengut toetav õpikeskkond ning õpetajad ja kõik teised töötajad saaksid keskenduda oma igapäevasele tööle ja õppijate toetamisele.

"Viimased aastad on olnud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusele erakordselt suurte muutuste aeg. Kolmes linnas – Jõhvis, Sillamäel ja Narvas – tegutsevast koolist on kujundatud eestikeelset õpet pakkuv kutseõppeasutus. Kool on läbinud põhjaliku muutuse, mille mõju ulatub kaugemale õppekeele vahetusest. Muutunud on õppekorraldus, õpetajaskond, juhtimisstruktuur, tööpõhimõtted ja koolikultuur. Koolist on kujunemas eesti kool," kirjutas Agur.

Ta selgitas, et eestikeelsele õppele üleminek ei ole olnud lihtne, see on olnud keeruline nii õppijatele, õpetajatele, teistele töötajatele kui ka laiemale kogukonnale.

"Meie ees seisnud väljakutsed on olnud väga suured. Ühel hetkel tuli meil koolina tunnistada, et paljude õppijate eesti keele oskus ei võimalda neil veel täiel määral eestikeelses kutseõppes osaleda. Meil tuli teha valik, kas jätkata näiliselt tavapärast õppetööd või otsida tegelikke lahendusi, mis aitaksid õppijatel vajaliku keeleoskuse saavutada. Valisime viimase tee ning alustasime õppijate vajadustest lähtuva intensiivse eesti keele õppe ja toe korraldamist," kirjutas Agur.

"See töö on olnud mahukas ja nõudnud väga suurt pingutust kogu kooliperelt ning üsna palju vastuseisu kogukonnalt. Olen tänulik kõigile õpetajatele, kes on aidanud õppijatel eesti keeles õppimisega kohaneda, ning kõigile kolleegidele, kes on selle muutuse õnnestumiseks oma teadmisi, aega ja energiat panustanud. Eestikeelsele õppele üleminek ei ole ühekordne projekt, mille saab ühel päeval lõpetatuks kuulutada. See on pikaajaline töö, mille tulemusteni jõudmine eeldab järjepidevust, professionaalsust ja ühist tahet," nentis Agur.

"Olen veendunud, et eestikeelse hariduse pakkumine Ida-Virumaal on oluline ja vajalik. Meie ülesanne ei ole olnud üksnes muuta õppekeelt, vaid luua noortele ja täiskasvanutele tegelik võimalus omandada eesti keel, saada kvaliteetne kutseharidus ning osaleda enesekindlalt Eesti ühiskonnaelus. See on suur vastutus, aga ka erakordselt oluline võimalus. Meie kooli töö on aidanud tuua avalikkuse tähelepanu alla Ida-Virumaa noorte eesti keele oskusega seotud tegelikud probleemid ning vajaduse leida neile süsteemseid lahendusi. Seda teekonda tuleb jätkata," jätkas ta.

"Oleme samal ajal teinud palju tööd kooli juhtimise, õppeprotsessi ja organisatsiooni arendamisel. Muutnud on kooli struktuur ja töökorraldus, üle on vaadatud ametikohti ja vastutusalasid ning püütud kujundada kooli, mis suudab paremini vastata õppijate ja Eesti ühiskonna vajadustele. Mõistan, et nii ulatuslikud muudatused on tekitanud ebakindlust, eriarvamusi ja pingeid. Kõik otsused ei ole olnud kõigile ühtmoodi mõistetavad ega vastuvõetavad. Muutuste juhtimine on keeruline ning alati on võimalik küsida, kas midagi oleks saanud teha teisiti või paremini. Sellest tuleb õppida, kuid kooli arenguvajadustest ei saa mööda vaadata," nentis Agur.

Ta lisas, et kooli eesmärk ei ole üksnes anda erialaseid teadmisi ja oskusi. "Soovime, et meie õppijatest kujuneksid haritud, ettevõtlikud, enesekindlad ja ühiskonnas aktiivsed inimesed. Selleks vajavad nad lisaks heale kutseõppele ka toetavat õpikeskkonda, kultuurilisi kogemusi, suhtlemisvõimalusi ja ruumi eneseteostuseks. Olen pidanud oluliseks, et kool areneks terviklikult ning et õppijatel oleks põhjust tunda oma kooli üle uhkust," kirjutas Agur.

"Viimastel kuudel on kooli ja minu juhtimisotsuste kohta avalikkuses esitatud erinevaid küsimusi ja hinnanguid. Pean õigeks, et kooli tegevust, otsuseid ja avalike vahendite kasutamist hinnatakse faktide, dokumentide ning kehtivate nõuete alusel. Koolijuhina olen pidanud ja pean oluliseks oma otsuste selgitamist ning vastutust oma töö eest. Nende küsimuste sisuline hindamine peab toimuma asjakohases korras ja tõenditele tuginedes. Praegu pean kõige olulisemaks, et kool saaks keskenduda oma põhitegevusele ja edasisele arengule," märkis Agur.

Oktoobris kirjutas Delfi, et politsei esitas Agurile kuriteokahtluse kelmuses ametiisikuna. Teda kahtlustatakse valeandmete esitamises isikliku auto hüvitise saamiseks.

Oktoobris kirjutas Põhjarannik, et Agur alustas kutsehariduskeskuses mullu suurt keelepööret, kuid koondas kuus eesti keele õpetaja kohta, sest haridusasutusel on näpud põhjas ja kool taotles riigilt lisaraha.

Ta kinnitas Põhjarannikule, et eesti keele õpetajate koondamine oli seotud eesti keele intensiivõppe vähendamisega, aga ka õppurite vähenemisega. Õpilaste arvu vähenemine oli tingitud täiskasvanutest kutseõppijate osakaalu langusest.

Agur oli aastatel 2005–2018 Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor.

2019. aasta esimesel poolel töötas ta haridus- ja teadusministeeriumis riigigümnaasiumide rajamise koordineerijana ning sama aasta sügisest oli ta Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor.