Oktoobris läks maksu- ja tolliamet (MTA) üle andmepõhisele tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ehk TSD lahendusele. 

Ameti sõnul pidi muudatuse tõttu raamatupidajate ja ettevõtjate elu senisest oluliselt lihtsamaks muutuma. 

"Edaspidi ei tarvitse neil palgaväljamaksete andmete esitamiseks e-teenuste keskkonda e-MTA tulla. Andmeid saab edastada, parandada ja kinnitada oma majandustarkvaras ehk igapäevases töökeskkonnas masinliidese kaudu," sedastas amet enne muudatuse jõustumist.

Kokku puudutab andmete esitamise kohustus umbes 105 000 ettevõtet.

Deklaratsiooni tähtaeg on 10. novembril. 

MTA teatas, et tähtaja eel esitati kokku ligi 41 000 tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni, millest 20 protsenti on edastatud majandustarkvara kaudu. Seda on ligi kolm korda rohkem kui varasemaid automaatseid lahendusi kasutanud ettevõtteid. 

Raamatupidajad maksu- ja tolliameti optimismi ei jaga ning kuulutasid sotsiaalmeedia vahendusel välja streigi.

Streigis osalevad raamatupidajad jätavad deklaratsioonid esitamata, kuid edastavad ettevõtjatele info tasumisele kuuluvate maksusummade kohta.

Eesti raamatupidajate kogu (ERK) teatas, et peab uue TSD esitamise korra kasutuselevõtuga ilmnenud probleeme tõsiseks ning kutsub maksu- ja tolliametit üles leidma koostöös raamatupidajate ja tarkvaraarendajatega neile kiireid ja toimivaid lahendusi. 

"Raamatupidajad ei ole uuenduste vastu. Vastupidi, meie kutseala on aastaid olnud raamatupidamise digitaliseerimise ja automatiseerimise eestvedaja. Kuid uuenduste tulemus peab olema väiksem töökoormus ja usaldusväärsem aruandlus, mitte täiendav käsitsitöö ja ebakindlus maksuarvestuse õigsuses," ütles ERK juhatuse esimees Margus Tammeraja.

Tammeraja selgitas teisipäeval Vikerraadio saates "Uudis+", milles probleem täpsemalt seisneb.

"Juhtunud on see, et nüüd on vorm läinud väljamaksepõhiseks ehk me peaksime fikseerima, millal konkreetne väljamakse konkreetsele isikule tehti. Kui varem saime andmeid esitada terve kuu kohta ilma väljamakse kuupäeva sisestamata, siis nüüd on nõutav konkreetse väljamakse tegemise kuupäev," rääkis Tammeraja.

"Seetõttu peab mikroettevõtja minema ja panga väljavõttest vaatama, millal ta ühe või teise väljamakse tegi. Ja juhul, kui mikroettevõtja ei taha kohe samal kuupäeval, kui ta väljamakse teeb, minna sotsiaalmaksu deklaratsiooni täitma maksu- ja tolliametisse, tekibki ajaline nihe," selgitas ta.

Tammeraja sõnul on uus kord mikroettevõtte vaatest natukene ebamugav, kuid raamatupidajate vaatest on asi palju hullem, sest nad teenindavad kümneid mikroettevõtjaid.

"Need on raamatupidamisteenuse osutajad ja nendel tuleb hakata neid väljamaksepõhiseid ridu ühel või teisel viisil tuludeklaratsiooni saatma või sisestama. Saatmine tähendab praktikas seda, et info, mis siiani läks andmete kujul kord kuus, võiks nüüd ideaalis minna pärast igat väljamakset konkreetse kirjena maksu- ja tolliameti süsteemi," lausus ta.

"See kõik on väga tore siis, kui on olemas raamatupidamistarkvara, kus palgaarvestus on tõepoolest igapäevaselt korrektselt tehtud, väljamaksed on olemas ja tarkvara on uue tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmepõhise esitamisega seotud," lisas Tammeraja.

Maksu- ja tolliamet lubas Tammerajale, et nad tegelevad ilmnenud tõrgetega.

"Loodetavasti saavad oma tehnilised lahendused paremini toimima järgmiseks deklaratsiooni esitamise tähtajaks," avaldas Tammeraja lootust.

MTA: deklaratsioonide esitamise tempo on olnud tavapärane

10. novembri hommikuks oli oktoobrikuu palgaväljamaksete andmed MTA-le esitanud üle 80 protsendi ettevõtjatest, kes tavaliselt TSD tähtajaks esitavad. Otse majandustarkvarast edastas andmed üle 17 protsenti esitanutest

MTA nentis, et uue lahenduse esimesel kuul on ilmnenud ka kitsaskohti, millest enamik on nüüdseks lahendatud.

"Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide ehk TSD esitamise tempo on seni olnud tavapärane. Praeguseks on MTA-le deklaratsiooni ära esitanud ligi 76 000 TSD kohustusega ettevõtja. Andmete esitamine jätkub," teatas amet.

MTA tulumaksu osakonna juhataja Madis Laasi sõnul on tegu suure põhimõttelise muutusega senises maksuaruandluses. Kui seni esitasid ettevõtjad MTA-le deklaratsioone, siis nüüd edastavad nad oma raamatupidamises olevaid andmeid. Ühekorraga esitatakse riigile nii maksu- kui ka statistikaandmed.

"Uue lahenduse põhieesmärk on võimaldada ettevõtjatel sisestada andmeid ühe korra ühte kohta oma majandus- või raamatupidamisprogrammis. Näeme, et nende ettevõtjate jaoks, kes on oma andmed raamatupidamisprogrammidest otse meile edastanud, on üleminek kulgenud valdavalt ladusalt. See protsess on automatiseeritud ning võimaldab andmete jooksvat kontrolli ja tõhusamat töötlemist ilma liigse käsitsitööta," ütles Laas.

MTA nentis, et andmepõhisele TSD-le üleminek pole kõigi jaoks kulgenud probleemideta. 

"Tehnilisi tõrkeid on esinenud eelkõige andmete käsitsi sisestamisel, failide laadimisel ning deklaratsioonide kontrollimisel, parandamisel ja kinnitamisel. Need on tõrked, mis mitme kuu pikkuse testimise perioodi jooksul välja ei tulnud," sedastas amet.

Uue lahenduse väljatöötamisse, sealhulgas prototüübi tagasisidestamisse ja testimisse, kaasati nii raamatupidajaid, tarkvaraarendajaid kui ka avaliku sektori partnereid, rõhutas amet.

"Raamatupidajate tagasiside on meile jätkuvalt väga oluline. Mõistame, et uuele süsteemile üleminek on olnud osale raamatupidajatest oodatust keerulisem. Enamik tehnilistest probleemidest on nüüdseks lahendatud. Analüüsime tagasisidet ja hindame võimalusi, kuidas lahendust täiustada," ütles Laas.

MTA lisas, et uuest lahendusest saadav ajavõit sõltub paljuski ettevõtte töökorraldusest, väljamaksete mahust ja kasutatavast tarkvarast. 

"Ühe või paari töötajaga ettevõtja jaoks ei pruugi muutus esialgu märgatavat ajavõitu anda, eriti, kui andmeid sisestatakse e-MTA-s käsitsi. Suuremate ettevõtete ja paljusid kliente teenindavate raamatupidamisbüroode puhul loob automatiseerimine võimaluse korduvat käsitsitööd märksa rohkem vähendada," rõhutas amet.

MTA märkis, et andmepõhine maksuaruandlus on osa riiklikust reaalajamajanduse programmist, mida veab eest majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 

"Eesmärk on liikuda samm-sammult selleni, et ettevõtja ei peaks juba olemasolevaid andmeid riigile korduvalt uuesti kokku panema ja esitama. See vähendab ettevõtjate halduskoormust. Andmepõhise aruandluse puhul sisestatakse vajalik info ettevõtte majandustarkvarasse ühe korra ning seda saab sealt standardiseeritud kujul kasutada eri aruandluskohustuste täitmiseks ja erinevatele riigiasutustele edastamiseks," lisas MTA.