Tervise Arengu Instituudi (TAI) viroloogia osakonna juhataja Julia Geller märkis, et puukide arvukust eeloleval suvel on üsna raske hinnata, seda saab teha siis, kui hooaeg läbi.

"Alles siis saab teha järeldusi, seostada arvukust ilmastikutingimuste või muude asjaoludega. Prognoosida ei saa. Aga pole ka põhjust, miks puukide arvukus peaks drastiliselt muutuma," rääkis Geller ERR-ile.

Puukide arvukus sõltub tema sõnul paljudest teguritest ehk puhtalt külmemast aprillikuu ilmast ei saa teha järeldust, et puuke tuleb vähem. "Kui puukide elutingimused on head - piisavalt peremeesloomi, kelle pealt toituda, taimestik, kuhu ronida toiduallika otsimiseks ja mille all vajadusel peituda, sobilik niiskus ja õhutemperatuur - siis neid on rohkem," selgitas viroloog.

Aastatega Eestis entsefaliidi ja borrelioosi poolest ohtlikud paigad muutunud ei ole: riskipiirkonnaks on Lääne-Eesti ja saared. Samuti on varasematel aastatel kogutud puukides olnud palju borellioosi ja entsefaliidi viirusega nakatunud puuke Valga- ja Võrumaal, Tartumaal ning Ida-Virumaal.

"Aga me ei vii läbi üle-eestilisi uuringuid igal aastal, seetõttu võime toetuda vaid oma varasematele andmetele ning terviseameti poolt avaldatud haigestumise statistikale," lausus Geller. "Ütleme nii, et üldine pilt jääb enam-vähem samaks. Konkreetsetes kohtades võib pilt küll muutuda."

Puugid on teme sõnul väga sõltuvad erinevatest keskkonnateguritest. "Näiteks kui raiutakse metsa, siis hävineb paljude metsloomade ja lindude elukeskkond ning kui pole loomi, pole sobivat taimestikku, siis pole ka puuke või on neid tunduvalt vähem. Kui aga on saadaval veritoidu allikas puukidele, õhk on piisavalt soe ja niiske, kasvab taimestik, mis võimaldab puukidel nii ülespoole ronides saaki otsida kui ka maapinna lähedal varju leida, siis selline koht on puukide jaoks väga soodne, nii eluks kui ka paljunemiseks," selgitas Geller.

Eestis saab entsefaliidi vastu head vaktsiini

Vaktsineerida saab ainult ühe puugihaiguse vastu, milleks on puukentsefaliit.

Geller kinnitas, et Eestis saadaval olev vaktsiin on väga tõhus, pakub väga head kaitset, on ohutu ning seda kasutatakse ka mujal Euroopas. "Kõige mõistlikum kaitsevahend oleks vaktsineerimine ning puugihammustuse vältimine," tõdes ta.

Vaktsineerimiseks on meedikute sõnul kaks põhilist skeemi: üks on nii öelda tavaline, teine on kiire. Mõlema skeemi järgi on vaja kolm vaktsiini doosi, vahe on selles kui pikk on periood süstide vahel.

Tavalise vaktsineerimisskeemi järgi esimese ja teise doosi vahel on üks kuni kolm kuud ning teise ja kolmanda doosi vahel üheksa kuni 12 kuud. Järgmine kordusvaktsiin tehakse kolme aasta pärast, ning sellele järgnevad revaktsineerimised iga viie aasta pärast. Üle 60-aastased inimesed peavad tegema revaktsineerimist iga kolme aasta järel.

Pärast teist doosi toimib Gelleri sõnul vaktsiin juba päris hästi. "Ehk kui tahate järgmiseks hooajaks valmis olla, siis tasub esimene süst teha hiljemalt veebruaris, parem on aga aasta ette ehk eelneval hooajal."

Teine võimalus on kiire vaktsineerimine, mida tavaliselt tehakse vahetult enne hooaega. Sellisel juhul lisandub üks doos juurde ja dooside vahel on lühem periood: esimese ja teise doosi vahel on üks nädal, teise ja kolmanda vahel 21 päeva, siis aasta pärast tehakse neljas süst. Korduvvaktsineerimine on sel juhul viie aasta pärast, nagu ka järgmised revaktsineerimised.