"Reaalsus on see, et [Kallase] kasulikkus on väga piiratud ning ta dubleerib liikmesriikide diplomaatiat," ütles Rahvusliku Liidu presidendi Jordan Bardella nõunik Charles-Henri Gallois.

"Keegi ei tunnista tema legitiimsust, eriti USA või Hiina," lisas ta.

Politico hinnangul ilmestavad need kommentaarid kasvavaid pingeid Euroopa Liidu võimu ümber ajal, mil Euroopas populaarsust koguvad rahvuslikud parteid püüavad Brüsselilt võimu tagasi võtta. Välispoliitika on üks nende peamisi sihtmärke. 

Samuti avaldavad need ütlused lisasurvet Kallasele ja Euroopa välisteenistusele (EEAS), mis on olnud pikaleveninud välispoliitilises võimuvõitluses Ursula von der Leyeni juhitud Euroopa Komisjoniga.

Rahvusliku Liidu siseveendumus on, et EL-i diplomaatiline teenistus ei ole mitte ainult maksumaksja raha raiskamine, vaid takistab ka Euroopa riikidel maailmaareenil oma mõju näitamist.

Üks näide on Ukraina, mille osas Kallas ja Le Pen on sügavalt eriarvamusel.

Kallas on üks Venemaa president Vladimir Putini ägedamaid kriitikuid ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski vankumatu toetaja. Le Pen nõuab aga rahvusvahelist rahukonverentsi konflikti lahendamiseks ja leiab, et Euroopal on Kiievile andmiseks raha otsa saanud.

"Kallas on kasutanud Ukraina teemal väga sõjakat keelt," ütles Rahvusliku Liidu eurosaadik Jean-Paul Garraud. "Me toetame Ukrainat, aga kui me end niimoodi väljendaksime, oleksime Venemaaga täiemahulises sõjas."

Le Pen on suunanud oma kõige teravamad rünnakud von der Leyeni vastu, keda parempopulistid on pikka aega süüdistanud oma volituste ületamises. Kuid just Kallas ja EEAS riskivad Prantsusmaa parempopulistide võimule saamise korral hoobi saamisega.

Le Pen on järgmise aasta presidendivalimiste eel soosik. Hiljutisel visiidil Brüsselisse lubas ta võimule saades Euroopa Liitu koomale tõmmata.

"Prantsusmaa ei nõustu enam sellega, et Euroopa Komisjon tegeleb diplomaatia, veel vähem sõjanduse või luurega," sõnas Le Pen. 

EL-i institutsioonide kokkutõmbamine hõlmaks EEAS-i tiibade kärpimist, kinnitasid neli Rahvusliku Liidu ametnikku.

See samm viiks Rahvusliku Liidu kokkupõrkekursile Euroopa-meelsete parteidega, kes näevad EEAS-i hädavajaliku tööriistana ajal, mil globaalne areen muutub üha agressiivsemaks, märkis väljaanne.

"Kui Marine Le Penist saab Prantsusmaa president, mõistab ta peagi, et Prantsusmaa on globaalsel areenil keskmise suurusega riik," ütles Iiri eurosaadik Barry Andrews (Renew Europe).

"Ilma Euroopa kollektiivse jõuta pole Prantsusmaal mingit võimalust üksi USA või Hiina vastu astuda," lisas ta.

EEAS vastas kriitikale teravalt. "Kogu Euroopas on parempopulistid Euroopa koostöö idee vastu," ütles EEAS-i pressiesindaja.

"EL-i diplomaatia kaitseb Euroopa huve, sealhulgas Prantsusmaa omi. EL-i ülemaailmne delegatsioonide võrgustik on oluline strateegiline vara," ütles ametnik vastuseks Le Peni kommentaaridele.

Rahvuslik Liit loodab EL-i makseid kärpida

Surve Kallase ja tema diplomaatide vastu langeb ajale, mil Rahvuslik Liit valmistub valimisvõidu korral võitluseks komisjoniga Prantsusmaa EL-i eelarvemaksu üle. 

Eelmisel kuul avalikustas Rahvuslik Liit plaanid kärpida Prantsusmaa 2027. aasta EL-i maksu 11 miljardi euro võrra (praegu on selle kogusummaks prognoositud ligikaudu 30 miljardit eurot).

Politico küsitluste järgi on Le Pen esimeses voorus 34 protsendiga kindlalt esikohal, edestades vasakpopulistide juhti Jean-Luc Mélenchoni (17 protsenti) ja paremtsentristide lootust Édouard Philippe'i (16 protsenti). 

Küsitlused näitavad ka, et Le Pen võidaks teises voorus enamikku oma potentsiaalsetest rivaalidest.

Kuigi Prantsusmaa ei saa EEAS-i eelarvet ühepoolselt kärpida, väidab Rahvuslik Liit, et näeb liitlasi Itaalias, Hispaania rahvuslikus parteis Vox ja Tšehhis.

Asi võib minna inetumaks, kui komisjon ja Le Pen hakkavad raha üle vägikaigast vedama, märkis Politico.

"EEAS on suurepärane sõprade sõpradele, kes tahavad töökohti," ütles üks Rahvusliku Liidu ametnik. "EEAS-i ostetud või renditud kinnisvara on raha raiskamine. Olen šokeeritud kohalike lepingute summadest. See on uskumatu," ütles üks Rahvusliku Liidu eurosaadik.

Le Peni kriitika langeb kokku Euroopa valitsuste kriitikaga EL-i välispoliitika aparaadi tõhususe osas. 

Ka Prantsusmaa ja Saksamaa esitasid ühiselt plaanid EEAS-i reformimiseks. Mõlema riigi kõrgete diplomaatide mured keskenduvad asjaolule, et EEAS-il puuduvad poliitilised vahendid välissuhete mõjutamiseks. 

Prantsuse-Saksa algatus teeb ettepaneku integreerida EEAS komisjoniga, millel on suurem eelarve ning kontroll kaubandus- ja tehnoloogiapoliitika üle.

See langeb kokku ka ettepanekutega kärpida drastiliselt EL-i välispoliitika eelarvet. 

Komisjoni ametnikud on arutanud võimalust kärpida järgmises eelarves "Globaalse Euroopa" rahastust 40 protsendi võrra. Eelmises pikaajalises eelarves oli selle maht 200 miljardit eurot.

EEAS tegeleb parasjagu sisereformidega. Asutuse aastaeelarve on ligi miljard eurot ja selles töötab ülemaailmselt enam kui 5200 inimest.

Suured eelarvekärped annaks hoobi enam kui 100 ülemaailmsest delegatsioonist koosnevale võrgustikule, kus töötavad nii diplomaadid kui ka komisjoni personal välissuhtlusega tegelevatest osakondadest.

Rahvusvahelised organisatsioonid on astunud jõuliselt vastu plaanidele kärpida EL-i arenguabi eelarvet. ÜRO peasekretär António Guterres kirjutas komisjoni ja ülemkogu juhtidele ning kutsus neid üles rahastamist säilitama.