Fotod ja videod: Macron andis Pariisis presidendi ametivande
Emmanuel Macron andis pühapäeval ametivande Prantsusmaa ajaloo noorima presidendina ning lubas ametisse astumisel peetud kõnes võidelda autoritaarsuse ja terrorismi ning migratsioonikriisi vastu.
"Me võtame kogu vastutuse, et pakkuda iga kord, kui seda vaja läheb, sobiliku vastuse suurtele tänapäeva kriisidele," ütles Macron.
Macroni sõnul on tema prioriteetideks ka võitlus "kapitalismi liialduste" ja kliimamuutuse vastu.
Kõik maailma riigid sõltuvad üksteisest, kõik on naabrid, rõhutas president.
Macron lubas jätkata reformidega Prantsuse majanduses ruumi tegemiseks ning näha vaeva Euroopa Liidu "efektiivsemaks ja demokraatlikumaks" muutmiseks.
Tsentrist Macron (39) võttis ameti üle sotsialist François Hollande'ilt, kelle viit ametiaastat varjutasid jätkuv tööpuudus ja verised terroriteod Prantsusmaal.
Esmaspäeval sõidab vastne president Berliini, kus kohtub Saksa liidukantsleri Angela Merkeliga. Macroni ja Merkeli läbirääkimiste üheks teemaks arvatakse kujunevat EL-i tugevdamine.
Macron on muu hulgas rääkinud soovist luua eurotsooni parlament ja eelarve.
Hollande'il on selgelt hea meel endise investeerimispankuri võidu üle, kes sai teises voorus selgelt jagu paremäärmuslaste kandidaadist Marine Le Penist.
Hollande pani aluse Macroni poliitilisele karjäärile, tuues ta investeerimispangandusest oma nõunikuks ja seejärel majandusministriks.
"Ma ei anna võimu üle poliitlisele oponendile, see on kaugelt lihtsam," märkis senine president neljapäeval.
Esmaspäeval peaks Macron enne ärasõitu Berliini teatavaks tegema seni hoolikalt varjatud tulevase peaministri nime.
Juunis ootab Macroni Prantsuse meedia sõnul "presidendivalimiste kolmas voor", kui riik valib kahevoorulise hääletusega uue parlamendi.
Uus president vajaks oma Euroopa-meelse reformiagenda läbisurumiseks parlamendis enamust.
Aastavanune poliitiline liikumine Republique en Marche (REM), mille Macron lõi oma presidendiks kandideerimise toetuseks, seab üles kandidaadid pea kõigis valimisringkondades.
Varem sel nädalal avalikustas liikumine 428 kandidaati 577-st, öeldes, et soovib tuua rahvusassambleesse ehk parlamendi alamkotta uusi nägusid.
Pooled neist ei ole kunagi valitud ametis olnud.
Macron võitis presidendivalimised kindlalt, kogudes 7. mail peetud teises voorus 66,1 protsenti häältest Le Peni 33,9 vastu.
Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand
Allikas: BNS/ERR