Blogiülevaade: Macron saavutas Prantsuse valimistel ülekaaluka võidu ({{commentsTotal}})

{{1494074400000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

Pühapäeval leidis Prantsusmaal aset presidendivalimiste teine voor, kus vastamisi olid Marine Le Pen ja Emmanuel Macron. Viimane kogus natuke rohkem kui 66 protsenti häältest ja saavutas seega ülekaaluka võidu. Euroopa tuleviku jaoks kriitilise tähtsusega heitlusest sai ülevaate allpool olevast otseblogist, kuhu tegid sissekandeid ka Prantsusmaal viibivad ERR-i korrespondendid Johannes Tralla ja Epp Ehand.

KOKKUVÕTE:

* liberaalist tsentrist Emmanuel Macron kogus 66,06% häältest, kinnitas siseministeerium;

* Rahvusrinde (eks)juht Marine Le Peni toetus oli 33,94 protsenti, see on Rahvusrinde ajaloo parim tulemus;

* Le Pen kavatseb oma poliitilise liikumise ümber kujundada ja teha seda uue nime all, enne juunikuiseid parlamendivalimisi ollakse optimistlikud, kuid Rahvusrinde liidrite seas otsitakse ka loodetust halvema tulemuse süüdlasi;

* ka teised erakonnad valmistuvad juba parlamendivalimisteks. Paljud on rõhutanud, et valijad ei hääletanud mitte Macroni poolt, vaid eelkõige Le Peni vastu. Uue presidendi ametiaja algus tuleb igal juhul pingeline;

* 25,38 protsenti valijatest otsustas teises voorus valima mitte minna;

* nendest, kes läksid valima, hääletas 8,49% protsenti ehk umbes 3 miljonit inimest tühjaks jäetud valimissedeliga. Rikutud valimissedeleid oli kolm protsenti ehk umbes 1,06 miljonit;

* Valimisaktiivsus oli rekordiliselt madal - 74 protsenti;

* Macronil seisavad ees suured väljakutsed - poliitiliselt lõhestunud riigi ühendamine, majanduse elavdamine ja töötusega võitlemine, Euroopa Liidu reformine, võitlus terrorismiga - ja seda olukorras, kus suure tõenäosusega tema erakond juunikuistel parlamendivalimistel efektiivseks valitsemiseks vajalikku enamust ei saavuta;

* värskete arvamusküsitluste kohaselt soovib vaid 39 protsenti valijatest, et uuel presidendi parteil oleks parlamendis enamus. Muuhulgas tähendab see, et parlamendi roll saab lähiaastatel olema tavapärasest oluliselt suurem;

* Macron on vihjanud, et järgmine valitsus on poliitiliselt laiapõhjaline ning ministrite hulgas on palju inimesi, kes on enne ka väljaspool poliitikat tõestanud;

* oma jõulises võidukõnes rõhutas Macron, et kavatseb seista kõigi prantslaste eest ning olla riigi taasühendajaks. Le Peni nime peale vilekoori alustanud toetajatelt nõudis ta resoluutselt vaikimist ning kinnitas, et austab kõigi valimas käinute seisukohta ning kavatseb kõiki prantslasi kaitsta. Ta lubas, et teenib prantslasi armastusega; 

* Macron toetab tugevat Euroopa Liitu ja Prantsusmaa seniseid liitlassuhteid NATO-s;

* esimese telefonikõne pidas ta Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga, kuid erinevalt oma kahest eelkäijast ta esimest välisvisiiti Saksamaale ei tee. Selle asemel on tal kavas minna mõnda riiki, kus teenivad Prantsuse sõdurid. Selliste riikide seas on praegu ka Eesti;

* lõplikud ametlikud tulemused tehakse teatavaks 10. mai õhtul, Macron astub ametisse 14. mail ehk Hollande'i ametiaja viimasel päeval, 11. juunil toimub parlamendivalimiste esimene voor ja 18. juunil teine voor;

* 39-aastane Macron on Prantsusmaa noorim riigijuht pärast 1799. aastat, mil võimule sai 30-aastane Napoleon Bonaparte.

NB! Pikem taustainfo Prantsusmaa valimiste kohta on loetav allpool!

OTSEBLOGI:

 

 

NB! Otseblogi näitab 20 viimast postitust, ülejäänute lugemiseks tuleb vajutada "Load more".

Osa valijatest sai hääletada juba laupäeval

Valimisjaoskonnad avati Prantsusmaa mandriosas kohaliku aja järgi kell 8 (Eestis kell 9) ning suuremas osas jaoskondadest püsisid need avatuna kella 19-ni. Suuremates linnades aga olid valimisjaoskonnad avatud tund aega kauem. Samuti hääletasid pühapäeval suur osa välismaal elavaid prantslasi, sealhulgas need Prantsuse kodanikud, kes elasid Eestis.

Prantsuse saatkond - presidendi valimised Autor: Rene Suurkaev / ERR

Laupäeval aga avati valimisjaoskonnad meretagustes piirkondades ja näiteks Ameerika mandril asuvates saatkondades.

Esimesi esialgseid tulemusi hakati avalikustama kohe pärast viimase valimisjaoskonna sulgemist ning kõigepealt selgusidki laupäeval valimas käinud piirkondade tulemused. Lävepakuküsitlused avalikustati samuti kell 21 ning need pidasid ka üldjoontes paika.

Prantsuse seadused keelavad valimispäeval ja sellele eelnenud päeval igasuguse kampaaniategemise, samuti ei tohi enne viimase valimisjaoskonna sulgumist avaldada mingeid arvamusuuringuid või lävepakuküsitlusi. Samas kasutavad seda olukorda ära mitmed Belgia ja Šveitsi prantsuskeelsed väljaanded, kes selliseid uuringuid avaldavad. Prantsuse võimud on aga korduvalt rõhutanud, et sellistesse esialgsetesse tulemustesse tuleks suhtuda skeptiliselt. Ainus, mille kohta tohib sellel ajal Prantsusmaal uuringuid avaldada, on eeldatav valimisaktiivsus.

Esimeses voorus selgus esialgne kindlam tulemus alles öötundidel, sest seis oli väga tasavägine ning kandidaate oli kokku 11.

Varem tehtud arvamusküsitlused prognoosisid Macroni kindlat võitu ehk eeldatavalt pidi ta koguma umbes 60 protsenti häältest. Samas olid eksperdid hoiatanud, et tulemus ei pruugi olla nii kindel, sest kõik sõltuvat sellest, kes ikkagi reaalselt hääletama tulevad ja kelle kasuks otsustavad esimese vooruga piirdunud kandidaatide toetajad. Madal valimisaktiivsus pidi eelduste kohaselt olema hea uudis Le Penile, uskusid analüütikud.

Kogu Prantsusmaa presidendivalimiste kampaania on olnud täis ootamatusi - kumbki suurpartei ei jõudnud teise vooru - ning skandaale. Viimane ootamatu hetk leidis aset reede õhtul ehk vahetult enne ametliku kampaania lõppu, mil veebi lekitati Macroni meeskonna vastu suunatud küberrünnaku abil saadud suur hulk dokumente. Macroni-vastastes küberrünnakutes ja libauudiste kampaanias on varem süüdistatud Venemaad ning ka käesoleval juhul sai andmeleke suurema kõlapinna, kui neid dokumente avaldas Vene eriteenistustega koostöö tegemises süüdistatud Wikileaks.

Prantsuse võimud on vastasid andmelekkele range keeluga neid materjale jagada, sest tegu on kuriteo sooritamise abil saadud dokumentidega. Eksperdid ja ajakirjanikud, kes on Macroni meeskonnalt varastatud dokumentidega juba tutvuma hakanud, on nentinud, et midagi skandaalset pole veel täheldatud, küll on aga problemaatilisem asjaolu, et autentsete dokumentide hulka võib olla lisatud võltsitud materjale. Seda viimast asjaolu on rõhutanud ka Macroni meeskond ning Prantsuse võimud. Pühapäeval teatati ametliku kriminaalmenetluse alustamisest.

ESIMESE VOORU KOKKUVÕTE (Link 23. aprilli otseblogile)

* Kaks nädalat tagasi pääsesid teise vooru liberaalist tsentrist Emmanuel Macron ja paremäärmuslaseks peetud Rahvusrinde juht Marine Le Pen.

* Kui kõikides piirkondades olid hääled kokku loetud, osutus esimese vooru võitjaks Macron (24,01% häältest), Le Pen jäi 21,30 protsendiga teiseks.

* Kolmandale kohale jäi kunagine favoriit, paremtsentristist ekspeaminister François Fillon (20,01%), kes edestas väga napilt lõpusirgel tugeva tulemuse teinud vasakäärmuslast Jean-Luc Mélenchoni (19,58%).

* Senine võimuerakond sai hävitava tagasilöögi - Sotsialistliku Partei ametlik kandidaat Benoît Hamon kogus vaid 6,36 protsenti häältest.

* Ülejäänud kuus kandidaati viieprotsendilise tulemuseni ei jõudnud. Kõige paremini läks Nicolas Dupont-Aignanil (4,7%), teiste tulemus jäi alla kahe protsendi.

* Hamon ja Fillon teatasid kohe pärast kaotuse tunnistamist, et toetavad teises voorus Macroni ja kutsusid seda tegema ka oma valijaid. Sarnaseid üleskutseid tegi ka suur hulk nende mõjukaid parteikaaslasi.

* Vasakäärmuslane Mélenchon teatas, et tema oma valijatele mingeid juhiseid teiseks vooruks ei anna, sest pole selleks mandaati saanud ja tema valijad teavad ise, kuidas hääletada. Sarnaseid avaldusi on teinud ka teised vasakäärmuslastest kandidaadid - kõige tõenäolisemaks peeti, et osa vasakäärmuslasi hääletab tühja valimissedeliga.

* Euroskeptik Nicolas Dupont-Aignan teatas natuke aega hiljem, et toetab Le Peni. Viimane aga lubas talle võidu korral peaministri ametikohta.

* Valimisaktiivsus oli 77,77 protsenti, sealhulgas 1,78 protsenti valijatest kasutas võimalust hääletada tühja valimissedeliga, mida Prantsusmaal samuti ametlikult arvestatakse.

* Tegemist on tõeliselt ajaloolise hetkega. Parem- ja vasaktsentristid ehk tänases mõistes vabariiklased ja sotsialistid on oma erinevates vormides olnud vaheldumisi võimul 1950. aastatest saadik. Mitte kunagi pole selle aja jooksul olnud olukorda, kus kumbki suurpartei pole teises voorus esindatud.

* Sellest tulenevalt on tõenäoline ka see, et parlamendi tähtsus lähiajal kasvab. Juunis toimuvad parlamendivalimiste kaks vooru ning Prantsuse valimissüsteemi eripärasid arvestades on väga ebatõenäoline, et Macroni parteil õnnestuks parlamendis enamus saavutada. Kuna ilma oma erakonna toetuseta parlamendis on Prantsusmaa presidendil raske valitseda, võib oodata ees täiesti enneolematu koalitsioonipoliitika ajastu.

KANDIDAADID:

Marine Le Pen (48)
Partei: Rahvusrinne (Front National) - taandus (ajutiselt) pärast esimest vooru parteist

Marine Le Pen on Rahvusrinde asutaja Jean-Marie Le Peni kolmas tütar. Ta on üritanud oma isa äärmuslikematest vaadetest eemalduda (mille tõttu läks ta ka oma isaga tõsiselt tülli) ning kujundada Rahvusrindest laiematele massidele suunatud parteid.

Samas on tema peamised teemad endiselt samad - immigratsiooni lõpetamine, islamismi ohuga võitlemine ning Prantsusmaa eemaldumine või isegi lahkumine Euroopa Liidust ja NATO-st ning selle asemel lähenemine Venemaaga.

Majandusküsimustes on ta globaliseerumisvastane ja isolatsionismi toetaja ning pakub lahenduseks "majanduslikku natsionalismi". Sarnastel Prantsusmaa kodanikke eelistavatel seisukohtadel on ta ka sotsiaalvallas, kus ta on jaganud rohkelt lubadusi.

Emmanuel Macron (39)
Partei: aastatel 2006-2009 sotsialist, asutas 2016. aastal oma erakonna En Marche!

Pärast mainekate kõrgkoolide - Sciences Po ja École Nationale d’Administration - lõpetamist töötas Macron natuke aega riigiametnikuna, et seejärel teha karjääri panganduses. Sealt jõudis ta omakorda Hollande'i nõunikuks ja parteituks majandusministriks. Viimaselt ametikohalt lahkus ta ise, et pühenduda presidendikampaaniale.

Macron pole enda sõnul ei vasak- ega parempoolne ning tema poliitiline määratlemine ongi kandidaatidest kõige keerulisem. Majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimustes on ta olnud pigem liberaal, ta toetab Euroopa integratsiooni ning tema esinemised on silma paistnud energilise optimismiga.

Ta pole varem rahva poolt valitud ametikohal olnud ning 39-aastasena on ta Prantsusmaa poliitikat arvetsades erakordselt noor presidendikandidaat.

Mis saab pärast presidendivalimisi?

Ilma parlamendis, eriti alamkojas ehk Assemblée nationale'is, enamust omamata on Prantsusmaa presidendi võim piiratum ning seetõttu on kriitilise tähtsusega ja ehk varasemast isegi olulisemad ka 11. ja 18. juunil toimuvad parlamendivalimised.

Macronil võib tekkida raskusi oma radikaalsemate ideede läbisurumisega, sest on vähetõenäoline, et tema erakonnal õnnestuks parlamendis vajalik enamus saavutada. Vaja läheks aga 289 häält.

Analüütikud on prognoosinud - eriti seetõttu, et tugeva partei toetust omav Fillon ei saanud presidendiks - võib parlamendi roll uue riigipea ajal märkimisväärselt olulisemaks muutuda.

Mida tähendavad Prantsusmaa presidendivalimised Eestile?

Lühidalt võib välja tuua kaks märksõna - Euroopa Liidu tulevik ja julgeolek.

Kui teatavat erandlikku suhet omava Suurbritannia lahkumise võib Euroopa Liit üle elada, siis põhiriigiks oleva Prantsusmaa lahkumine EL-ist oleks seadnud liidu tuleviku otseselt küsimärgi alla. Kaks kandidaati neljast - Le Pen ja osaliselt ka Mélenchon - olid lubanud Prantsusmaa Euroopa Liidust eemale juhtida. Euroopa-meelseteks kandidaatideks olid Macron ja Fillon.

Neljast peamisest kandidaadist kolm - Le Pen, Mélenchon ja Fillon - on Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide vastu. Le Pen ja Mélenchon näevad Moskvas liitlast, Fillon on arvanud, et Venemaast võiks sõbraliku suhtumise korral selline liitlane saada. Le Pen ja Mélenchon on lubanud ka NATO-st eemalduda.

Seega pole ime, et Venemaa väidetavad infooperatsioonid on viimase aasta jooksul suunatud eelkõige Macroni vastu. Samas pole NATO-t arvestades ka Macron probleemitu kandidaat, sest ta on väga umbusklik Donald Trumpi administratsiooni suhtes ning see võib mõjutada transatlantilisi suhteid.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: