Columbia ringkonna (D.C.) politsei pressiesindaja kinnitas esialgu, et kakluse asjus vahistati kaks ning viidi haiglasse üheksa inimest. Hiljem täpsustasid võimuesindajad, et vahi alla võeti 10 inimest. Politsei hinnangul puhkes kaklus erinevate meelt avaldanud gruppide vahel, vahendasid Buzzfeed, Week, Guardian, Washington Post, NBC jt.

Guardian märkis aga pealtnägijatele viidates, et kaklus sai alguse sellest, et Erdogani turvamehed ründasid protestijaid, kes kandsid Süüria kurdide partei PYD lippu. Ka Ameerika Hääle türgikeelne toimetus, kes avaldas juhtunu kohta ka video, on samuti kinnitanud, et mustades ülikondades mehed, kes kaklevad ja peksavad, on Erdogani turvamehed.

NBC kohalik toimetus väitis, et Erdogan viibis kakluse puhkemise ajal saatkonnahoones, kuigi ta ööbis Valge Maja lähistel asuvas Blairi majas. Washington Post aga kirjutab, et "tõenäoliselt" Erdogan massikakluse ajal siiski saatkonnas ei olnud.

"Me protestime [Erdogani] poliitika vastu Türgis, Süürias ja Iraagis," ütles meeleavaldaja Flint Arthur CNN-ile. "Nad arvavad, et nad saavad tegeleda samasuguse protestivaimu ja sõnavabaduse mahasurumisega nagu Türgis. Nad peatasid meid mõneks minutiks, kuid me jäime kohale ja jätkasime protesti Erdogani türanliku režiimi vastu."

Pärast kohtumist toimunud pressikonverentsil olid nii Trump kui ka Erdogan ühel meelel, et äärmusrühmitus ISIS tuleb maha suruda. Samas ei nõustunud Trump Erdogani nõudmisega, et USA ei annaks relvastust ISIS-ega võitlevatele Süüria kurdidele. Samas oli ta nõus toetama Ankara võitlust Türgis tegutseva Kurdistani Töölisparteiga (PKK) ja lubas, et sellel organisatsioonil ei saa olema turvalist kohta.

PKK-d peavad terrorirorganisatsiooniks nii Türgi, USA kui ka Euroopa Liit. Süüria kurdide omakaitsevägi YPG on aga lääneriikide oluliseks liitlaseks ISIS-e vastases võitluses. Ankara on aga seisukohal, et YPG näol on tegu lihtsalt PKK Süüria haruga.