"Mõnel juhul, kui me seame oma julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamise eelduseks selle, et keegi võtab üle meie väärtused, ei suuda me tõenäoliselt oma julgeolekupoliitilisi eesmärke saavutada," vahendas Politico Tillersoni sõnavõttu välisministeeriumi töötajatele.

Sisuliselt andis Tillerson mõista, et USA ei saa endale alati lubada seda, et oma välissuhetes ja julgeoleku tagamisel seatakse eeltingimuseks, et välismaine partner jagab USA seisukohti demokraatlikke väärtusi puudutavates küsimustes.

Tegemist oli teise korraga pärast ametisse asumist, kui Tillerson välisministeeriumi personali ees kõnega üles astus.

Tillerson ei nimetanud üheti teemasse puutuvat välisriigi juhti nimepidi, kuid Trump on hiljuti rääkinud positiivselt Egiptuse presidendist Abdel Fattah al-Sisist, Türgi riigipeast Recep Tayyip Erdoganist ja Hiina presidendist Xi Jinpingist. Põhja-Korea liidrit Kim Jong-uni nimetas ta hiljuti "üsna nutikaks tegelaseks".

Valimiskampaania ajal aga tegi Trump kiitvaid märkusi Venemaa presidendi Vladimir Putini kohta.

Nädalavahetusel kutsus ta külla aga Filipiinide presidendi Rodrigo Duterte, kes on lisaks inimõiguslaste meelepaha pälvinud narkovastasele kampaaniale äratanu tähelepanu ka sõimuga USA aadressil.

Inimõiguslaste väitel tähendas küllakutse sisuliselt Duterte poolt algatatud vägivalla heaks kiitmist, kuid Valge Maja kinnitusel oli tegu strateegilise sammuga, mille eesmärgiks on tugevdada liitlassuhteid Põhja-koreaga seotud pingete ajal.

Kuigi Duterte küllakutset Tillerson oma kõnes otseselt ei maininud, selgitas ta samas, et kui Washington teeb koostööd riikidega, kes pole USA demokraatiale omaste väärtuste jagamisel järjekindlad, ei tähenda see seda, justkui oleks Ameerika Ühendriigid neist väärtustest loobunud.

"Mõnikord me peaksime tegema ja teeme ka seda, et me seame oma panustamise tingimuseks, et mingid inimesed võtavad kasutusele teatavaid reegleid, kuidas inimesi kohelda. Me peaksime seda nõudma. Kuid see ei tähenda, et see on iga juhtumi puhul nii," rääkis välisminister.

Tillerson andis ülevaate ka sellest, millisena ta näeb Trumpi USA-d esikohale seadva seisukoha - nn America First - rakendamist USA välispoliitikas. Välisministri sõnul tähendab see näiteks seda, et USA rakendab diplomaatiat eesmärgiga parandada USA julgeolekut ja majanduslikku heaolu.

Välisminister kinnitas, et välisministeeriumis on ees ootamas ulatuslikud struktuurireformid, kuid detailselt ta sellest ei rääkinud. Samuti ei maininud ta suuri kärpeid, mida administratsioonil on kavas tema ministeeriumis teha ning mis allikate kinnitusel on sealsete ametnike töömoraali tõsiselt räsinud. Selle asemel lausus ta, et praegu alles analüüsitakse ministeeriumi tööprotsessi ning eeldatav restruktureerimine algab alles pärast seda.

Reforme põhjendas Tillerson väitega, et maailm on pärast külma sõja lõppu oluliselt muutunud ning välisministeerium pole seni muudatustega piisavalt kohaneda suutnud.