Omanik on valmis nii Haapsalu raudteetammi müümiseks kui ka koostööks ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Riisiperest Haapsalu suunas kulgeva raudteetammi muldkeha erastati 20 aastat tagasi, kuid õigus sellega tegutseda on paari aasta eest Haapsalu raudtee taastamiseks loodud erafirmal Lääne Raudtee. Nüüd, kui valitsus on otsustanud ehitada Haapsalu raudtee ise, soovib riik raudteetammi tagasi osta, Lääne Raudtee on aga valmis ka tõsisemaks koostööks.

Kui praegu käivad Riisipere jaamas remonditööd Tallinna-poolsel liinil, siis järgmisel aastal peaks algama Haapsalu raudtee taastamise esimene etapp ehk raudtee pikendamine 6,5 kilomeetri võrra Riisiperest Turbasse. Raudteetammi alune riigile kuuluv maa on plaanis anda halduslepinguga Eesti Raudteele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kes saab asuda eraomanikuga läbi rääkima selles osas, et raudteetamm omandada. Kõige optimaalsem viis on nii, et tänane taristu, mis kuulub Eesti Raudteele, saab lihtsalt pikendatud," selgitas majandusminister Kadri Simson.

Tammi muldkeha müügiõigust omav AS Lääne Raudtee loodi Haapsalu raudtee taastamiseks ajal, mil riigi huvi oli selle trassi vastu leige. Ettevõtte esindaja sõnul plaanisid nad finantseerida ehitust pangalaenu ja Euroopa strateegiliste investeeringute fondi abil, kui riik oleks sõlminud pikaajalise veolepingu.

Lääne Raudee on valmis tammi nii müüma kui ka tõsisemaks koostööks.

"Meie oleme valmis kõikide variantidega läbi rääkima, mis raudteed Haapsalu poole sikutaks. Võime ka müüa, hind võiks siis selguda erapooletu hindaja kaudu. Aga võime ka kõik senitehtu ja omatu panna koos EVR-iga ühte äriühingusse, mis tegeleks raudtee ehitamisega Haapsaluni," rääkis AS Lääne Raudtee nõukogu liige Koit Uus.

Majandusministri hinnangul on siiski mõistlik, et infrastruktuuri opereerib Eesti Raudtee. Kui palju on riik valmis tammi eest maksma, ta ei öelnud.

Riisipere-Turba lõigu taastamiseks on planeeritud kokku kaheksa miljonit eurot. Koit Uusi sõnul võiks aga seda raha kasutada siiski koos erainvesteeringutega kogu liini ühe hooga taastamiseks.

"Mõte on selles, et pankade ja Junckeri tagatisfondiga Euroopas on läbirääkimisi juba peetud. Nad lisarahastaks liini vähemasti Haapsaluni korraga. See tähendab seda, et kui poliitiline tahe on olemas, millest ma olen aru saanud, siis ei ole mingit põhjust lahendusega venitada, sest Läänemaal negatiivsed tendentsid süvenevad muidu veelgi," rääkis Uus.

Tema sõnul on pankadega juttu olnud kuni 40 miljoni eurosest investeeringust. Uus lisas, et õige aeg ehitamiseks on enne kui Rail Baltic tööde hindu tõstab.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: