Muldkeha, mille 53 kilomeetril on liiva ja killustikku ühtekokku umbes miljon tonni, on eraomandis, aga selle all on maa, mis on riigi oma. Muldkeha soovib osaühing Haapsalu Raudtee ja selle omanik Aarne Taal müüa riigile või Eesti Raudteele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Raudteetamm on Taali oma 1997. aastast, mil riik selle sümboolse hinnaga talle erastas. Kui kaubavedu raudteel lõppes, võttis Taal rööpad ja liiprid üles ning tammile rajati terviserada koostöös sihtasutusega Põhja-Läänemaa Spordi- ja Turismiobjektide Halduskeskus. Rahvas käib seal usinasti sportimas.

Raudteetammist loobumise soovi põhjendas Taal tähtajaga, mis raudteele jalgrattatee ehitamisega tehtud sihtasutusel 1. mail 2015 lõpeb. Kuna trassialune maa on riigi oma, aga muldkeha sellel eraomand, siis Taali hinnangul ei peaks tema muldkeha eest kõik need aastad hoolitsema ja riik võiks selle võõrandada.

Kuna vabariigi valitsuse kehtestatud üleriigilise planeeringu "Eesti 2030+" kohaselt tuleb alles jätta raudteeühenduse taastamise võimalus, siis raudteetammi tuleks säilitada, kuni riik otsustab, kas raudtee taastatakse või mitte.

Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu arvates oleks selline areng raudtee taastamise projektile igati positiivne ja loogiline, sest maa ja muldkeha omandi küsimus pidi niikuinii varem või hiljem lahendatud saama.

Kui riik või Eesti Raudtee peaksidki soovima muldkeha osta, määraks õiglase hinna erapooletu hindaja.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht on, et vähemalt lähiajal Haapsalu raudteetammi muldkeha tagasi osta plaanis ei ole. Transpordi ja arengu osakonna juhataja Toomas Haidak selgitas, et praeguste plaanide kohaselt valmivad analüüsid aastaks 2017. "Pärast seda võiks olla diskussioon, kas seda muldkeha üldse on vaja osta ja mis Haapsalu raudteest peaks saama pikas perspektiivis."