Kaupo Meiel: kes ei loe, on loll, aga lugeminegi võib lolliks muuta ({{commentsTotal}})

Avaldamisvõimalusi – alates raamatute trükkimisest ja lõpetades sotsiaalmeediaga – on ääretult palju ja nõnda jõuab lugejateni väga sageli tekste, mille tarbimine ei tee targemaks, vaid hoopis lollimaks, märgib kirjanik Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.

Sel nädalal toimub Tallinnas juba üheksandat korda kirjandusfestival HeadRead, mis on aasta-aastalt järjest laiemaks, mahukamaks ja sügavamaks muutunud. Viie päeva jooksul astub esinemispaikades üles enam kui sada esinejat välismaalt ja kodumaalt.

Festivali programm on sedavõrd tihe ja mitmekülgne, et kõigest toimuvast osa võtta ei suuda ükski inimene, mis paneb mõtlema, et vahest on HeadRead juba liiga suureks kasvanud ja võib hakata omaenda raskuse all nõtkuma. See kartus on loodetavasti siiski asjatu, sest festivali korraldajad on karastunud ja võimekad mehed ning naised, kes suudavad isegi festivali viiendal päeval imetlusväärselt toimekad olla ja naeratada.

HeadRead publikuvähesust loodetavasti tundma ei pea ja et seekord on näiteks eelmise aastaga võrreldes veelgi suurem osakaal Eesti oma autoritel, siis peaksid festivali kriitikudki rahule jääma.

Kui rääkida Tallinna kirjandusfestivali kavast, siis koosneb see neljast kandvast osast. Üks osa on Eesti kava, üks rahvusvaheline kava ja neile lisaks toimuvad segasündmused pealkirja all "Meilt ja mujalt" ning "Soome 100". Lühidalt on siis kõik Eestile ja eesti kirjandusmaastikule olulised valdkonnad kaetud.

Kirjandusfestivalid on juba definitsiooni kohaselt peod, millel tegeliku lugemise ja kirjutamisega õige vähe pistmist. Pigem viivad need meeleolukalt ja isegi kerglaselt kirjanikud kokku üksteise ja lugejatega, et lugemise ja kirjutamise väärikas traditsioon kunagi ei kaoks.

Lugemisega on Eestis ja kuuldavasti mujalgi maailmas lood päris head. Noored loevad jätkuvalt raamatuid, isegi järjest rohkem loevad ja järjest rohkem loevad just paberraamatuid. Ei ole õnnestunud internetil paberile trükitud ridasid surmata ning vaevalt see lähikümnenditelgi juhtub.

Sel kevadel Pariisis käies panin tähele, et kuigi enamik noori ja vanu istusid metroos nägupidi nutitelefonis, leidus nende kõrval hämmastavalt palju reisijaid, kes süvenenult raamatuid lugesid. Üks teismeline noorsand luges ümbrust tähele panemata näiteks Charles Baudelaire'i klassikaks muutunud luulekogu "Kurja lilled" ja see oli üks äraütlemata sümpaatne vaatepilt.

Kunagi arutasin ühe algklasside õpetajaga, et kuidas ta selgitab lastele raamatute lugemise vajadust. Tema oli leidnud ühe sümpaatse motivaatori, soovitades õpilastel vaadata silma neile, kes raamatuid ei loe ja neile, kes raamatuid loevad. Raamatuid mitte lugevate inimeste silmavaade on tuhmim, et mitte öelda rumalam. Ja keegi ei taha ju rumal välja näha, ega?

Kirjutamisega on Eestis teadagi samuti hästi. Raamatuid kirjutatakse palju ja kui kirjandusfestivali HeadRead korraldajad võtaksid nõuks panna kogu kava kokku ainult eesti autoritest, siis jääks viiest päevast arvatavasti väheseks.

Lugemisel ja kirjutamisel on siiski varjukülgi. Avaldamisvõimalusi alates raamatute trükkimisest lõpetades sotsiaalmeediaga on ääretult palju ja nõnda jõuab lugejateni väga sageli tekste, mille tarbimine ei tee targemaks, vaid hoopis lollimaks.

Näiteid pole vaja kaugelt otsida – alles see oli, kui päris mitmes meediakanalis levis põhjalik käsitlus sellest, et gravitatsioon on kõigest teooria ning planeedi Maa kuju oleneb seda vaatlevast inimesest. Loed selliseid jutte ja tunned füüsiliselt, kuidas viimasedki mõistuseriismed läbi kõrvade välja voolavad.

Mart Raudsaar ütles Postimehes täpselt, et „lolluse tiražeerimine on vabaduse hind“. Lollust on maailmas alati palju olnud, ei ole praegune aeg vähimalgi määral erandlik, kuid lollus jõuab lihtsalt vähesema vaevaga rohkemate inimesteni.

Võitluses üleilmse ja isikliku lollusega ongi üks lihtne abivahend – hea raamat. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



KRIIS LÄTI PANGANDUSES
Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

UUDISED

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

Kalashnikovi automaat Venemaa sõjaväeõppusel, arhiivifoto.

ERR Moskvas: palgasõdurite eelnõu lähiajal vastu ei võeta

Süürias ei sõdi üksnes Vene regulaarväed, vaid ka palgasõdurite üksused, millest kuulsaim on oma juhi järgi nime saanud Wagneri üksus. Viimasel ajal on nad taas kord tähelepanu pälvinud sellega, et väidetavalt sai suur hulk neist surma üle-eelmisel nädalal Süürias aset leidnud USA õhurünnakus.

uudised
uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: