Kirik on vastu asendusemaduse seadustamisele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: PM/Scanpix

Naistele, kes meditsiinilistel põhjustel ei saa lapsi, võiks abiks olla surrogaat- ehk asendusemad, kuid see ei ole Eestis seadustatud. Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon arutas esmaspäeval avalikul istungil seda teemat koos huvigruppidega ning valdav enamus leidis, et asendusemadus altruistlikel eesmärkidel tuleks Eestis seadustada.

MTÜ Viljatusravi Tugikeskuse poole on viimase aasta jooksul pöördunud neli naist, kes sooviksid surrogaatema abiga last saada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Neil oleksid isegi asendusemad olemas, kellel ema, kellel õde, kellel sõbranna ja nad ootavad väga, et see protseduur legaliseeritaks. See, et see Eestis praegu legaalne ei ole, ei tähenda, et nad sellega ei tegele, nad käivad välisriikides seda tegemas," rääkis MTÜ Viljatusravi Tugikeskuse esindaja Liina Eek.

Eesti Kirikute Nõukogu leiab, et asendusemadust ei tohiks legaliseerida, kuna sellega kaasneb väga palju eetilisi probleeme, alates loomupärase ema ja lapse kokkukuuluvussuhte lõhestamisest, kuni naiste ekspluateerimiseni.

"Me näeme seda, et kus väga laialt seda praktiseeritakse, sageli on need naised sunnitud olukorras. Näiteks Indias, kus on väga haavatavad naisgrupid, nad on vaeses olukorras. See on nii nagu prostitutsiooniga, kus naine ei tahaks seda teha, aga sageli ta teeb seda. Loomulikult me seda Eestis niimoodi ei kaalu, aga tänasel seminaril tuli välja see, et tegemist on väga keerulise psühholoogilise, sotsiaalse, juriidilise ja moraalse probleemiga," selgitas kirikute nõukogu asepresident Meego Remmel.

Suurbritannias, Hollandis, Belgias, Austraalias ja Kanadas on lubatud vaid altruistlik asendusemadus. USA-s, Venemaal, Ukrainas, Gruusias ja Indias võib asendusemaks hakata ka tulu teenimise eesmärgil.

Enamik arutelul osalenutest leidsid, et Eestis tuleks asendusemadus legaliseerida vaid altruistlikel põhjustel ja meditsiinilistel kaalutlustel.

"Neile naistele, kes muul viisil ei saa bioloogilist last - kas neil on mingi emaka väärareng, kas neil on palju lapsi järjest ära surnud nende kõhus, on rasedus katkenud või nad muul viisil ei saa oma bioloogilist last," seligtas Eek.

"Kõige parem kui see on õdede, tädide, emade kaudu, perekonnasisene asi, aga sageli see ei ole võimalik, enamasti see ei ole võimalik. Siis on need, kes altruistlikel kaalutlustel on nõus last kandma," rääkis Eesti Bioeetika Nõukogu liige Arvo Tikk.

Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon kinnitas, et jätkab tööd asendusemaduse legaliseerimise nimel.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: