Muudatusettepaneku kohaselt käsitletaks magustatud joogina ka piima baasil valmistatud jooke ehk piimajooke, mis sisaldavad suhkrut või magusainet. Sellisteks jookideks on näiteks magusad joogijogurtid, keefirid ning ka magusad taimepiimad nagu sojapiim.

Eelnõuga täiendas ministeerium ka magustatud joogi terminit - see on magusainet või suhkrut sisaldav jook, kuid ka siirup, pulber või graanulid, millest magustatud jooki valmistatakse.

"Täiendus on lisatud seetõttu, et muuta magustatud joogi termin kõikehõlmavaks, mis puudutab suhkru ja magusainega joomiseks mõeldud jooke, samuti seetõttu, et maksimaalselt vähendada vaidlusi maksuobjekti üle," põhjendab ministeerium.

Samas on muudatuses välja toodud, et magustatud jookide hulka ei loeta toidulisandeid ega meditsiinilisel eesmärgil tehtud jooke.

Ministeeriumi pressiosakonnast öeldi ERRile, et piima- ja jogurtijoogid on vaja lisada magustatud jookide termini alla seepärast, et taotleda sarnaselt naturaalsetele mahladele neilegi Euroopa Komisjonilt riigiabi luba.

"Kui saame riigiabi loa, siis on piima- ja jogurtijoogid maksust vabastatud," sõnas ministeeriumi pressiesindaja Maria Murakas.

Seda, kui palju muudatus peaks riigieelarvesse lisa tooma, ei soovinud rahandusministeerium veel prognoosida.

"Meil on küll esialgsed arvutused, kuid neid ei saa praegu jagada, sest need on alles ettepanekud," sõnas Murakas.

Rahanduskomisjoni teisipäevasel istungil tutvustasid huvirühmade esindajad oma seisukohti ja ettepanekuid eelnõu kohta. "Asjaliku arutelu käigus kuulasime ära poolt ja vastuargumendid, et eelnõu menetluse käigus võimaluse korral leida lahendused tõstatatud probleemidele," ütles rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin. Ta lisas, et kõne all oli nii mõju tervisele, kaubandusele kui ka toiduainetetööstusele.

Komisjon otsustas saata magustatud joogi maksu seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile 14. juunil ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada.

Piimatööstuse juht: probleem pole muudatuste sisus, vaid kiirustamises

Saaremaa Piimatööstuse juht Ülo Kivine ütles, et nende tööstus juustu- ja võitootjana suhkrut ei kasuta, kuid probleem on selles, et otsused on tulnud kiiresti ja järsku, tuues ettevõtjatele planeerimatuid kulusid.

"Tootearendusega tuleb tegelda pikka aega ja aastaid, kui tahad oma retsepte muuta. Pigem ongi probleem nende seaduste tuleku kiiruses ja väheses informeerituses," tõdes ta.

Kivine tõi välja, et kui maksu peamise argumendina esitletakse rahva tervist, siis on see vastuolus asjaoluga, et tuleviku eelarvetesse plaanitakse suhkrutarbimise jätkumist senisel määral.

"Selline samm peaks ju mõjutama ka suhkru lisamist ettevõtete poolt retseptidesse, aga ministeerium numbrites seda ei näita. Nii et see on pigem ikkagi eelarve lappimise eesmärk. Ei tohiks niimoodi need asjad olla, pigem tuleks teha otsuseid vajadusepõhiselt või suunata vajaduspõhisust, aga täna on hästi kiirustades," nentis Kivine.