Valitsus leppis kokku maksupaketi muudatustes ({{commentsTotal}})

{{1496336340000 | amCalendar}}

Valitsuskoalitsioon leppis neljapäeval kokku maksupaketi muudatustes - valitsus loobub kahest maksust ja taastab abikaasade ühisdeklaratsioonid.

Koalitsioonipartnerid leppisid neljapäeval kokku, et panditulumaksu ei tule. Samal ajal piiratakse Eestis teenitud kasumi maksuvabalt välja viimist.

Rahanduskomisjon ja rahandusministeerium valmistavad ette vajalikud muudatused tulumaksuseaduses, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2018. 

Samuti ei kehtestata pakendiaktsiisi. Valitsus analüüsib aasta jooksul pakendi- ja jäätmemajanduse parimat korraldust ning otsustab seejärel edasised sammud. 

Kolmandaks otsustati neljapäeval, et abikaasade maksuvaba tulu mahaarvamise võimalused laienevad. Valitsus taastab senises mahus (180 eurot kuus) abikaasade õiguse deklareerida ühiselt tulumaksuvaba miinimumi.

Nende muudatuste elluviimist kaetakse sotsiaalmaksu laekumise suurenemisega seoses toimetulekutoetuse reformiga, riigi avaliku pinna efektiivsema kasutamisega, maksuaugu vähendamisega Eestis teenitud kasumi efektiivsema maksustamise teel, riigi majanduskulude 3-protsendilise kärpimisega (v.a põhiseaduslikud institutsioonid ning kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi valitsemisalad) ning looduskaitsealuste maade ostmise mahu tõstmata jätmisega. 

Peaminister Jüri Ratase sõnul möödusid läbirääkimised konstruktiivses meeleolus ning koos otsiti parimaid lahendusi Eesti elu edasiviimiseks.

"Otsustasime ühiselt, et me ei kärbi märgilisi saavutusi Eesti inimeste elujärje parandamisel, vaid leiame katteallikad mujalt. Tõstame kuni keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu 500 euroni, viime ellu kauaoodatud tervishoiureformi ning jätkame riiklike investeeringute programmiga," lisas Ratas.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Helir-Valdor Seeder tänas koalitsioonipartnereid, et niivõrd lühikese aja jooksul suudeti kokku leppida kahe maksu ärajäämises ja abikaasade ühise deklaratsiooni taastamises enam-vähem sellisel kujul nagu ta varem kehtis.

"Loomulikult me oleks tahtnud näha, et ka magusamaks sellisel kujul ei jõustuks, aga ma arvan, et tervikuna on see siiski suur samm edasi Eesti ettevõtluskeskkonna parandamiseks," rääkis Seeder "Aktuaalsele kaamerale".

Seeder teatas pärast IRL-i esimeheks saamist, et senisel kujul maksupaketti tema juhitav erakond riigikogus ei toeta ning leida tuleb teistsuguseid lahendusi.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: