Relvataolise esemega hirmutajad panevad ohtu nii enda kui ka kaaskodanikud
Politsei saab iga kuu ligi 50 väljakutset, kus tuleb kinni pidada inimene, kes avalikus ruumis relva või relvataolise esemega kaaskodanike hirmutab või nende elu ohtu seab. Valdavalt on tegemist õhkrelvadega. Üldine julgeolekuolukord, aga ka Eesti Euroopa Liidu eesistumisperiood tingib olukorra, kus igale sellisele juhtumile reageerib politsei suurte jõududega ning taolised juhtumid seavad ohtu nii relvakandja kui ka kaaskodanikud.
Viimastel päevadel on niisuguseid sündmuseid olnud mitu: Tallinnas Lasnamäel sõitis mees rolleriga ning tulistas õhku; Kristiines Linnu teel peatus sõiduk, mille aknast suunati relv tänaval liikunud 17-aastase noormehe suunas; Maardus tulistasid kaks noormeest õhku; Lennujaama teel keeras taksole ette sõiduauto, mille juht, 33-aastane naine võttis kotist relva ja sihtis sellega taksojuhti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Me saame tegelikult igapäevaselt selliseid teateid, kus keegi helistab meile ja annab teada, et avalikus ruumis kõnnib keegi, kes vehib relvataolise esemega - sõna otseses mõttes on võtnud relva välja, laeb seda või siis lihtsalt kuidagi vöö vahel sätib seda. Olukord sellise käitumise osas on päris kurb. Me tõesti reageerime sellistele sündmustele kui päris relvaga sündmustele. Need inimesed, kes selle teo toime panevad, panevad ka iseennast ohtu, me reageerime sellistele sündmustele kiirreageerijatega," selgitas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.
Jutt ei käi lastest ja veepüssidest, vaid täisealistest inimestest ning valdavalt õhkrelvadest.
Näiteks õhkrelvaga avalikus kohas vehkimine tekitab kaaskodanikes hirmu ja paanikat. Seda aga, milliste tagajärgedeni taoline tegevus viia võib, pole vaja otsida ajaloost. Vaid neli päeva tagasi põhjustasid enesetaputerroriste mänginud poisid Torino kesklinnas paanika, mille tõttu puhkenud amokijooksus sai vigastada 1500 inimest.
"Kui ma vaatasin neid reklaame, kuidas neid relvi müüakse, neid õhkrelvi, siis neil on ka reklaam juures, et tegemist on välimuselt täiesti identse relvaga ehk sa ju saad aru, et teiste inimeste jaoks on tegemist tõsiseltvõetava relvaga. Mulle tuleb meelde üks markantsemaid juhtumeid, kus isik istus liinibussis, võttis välja relva ja hakkas seda laadima. On ka juhtumeid, kus inimene kõnnib kaubanduskeskuses ja samamoodi on õhkrelv käes," rääkis Tambre.
Tegemist on tsiviilkäibes piiramata õhkrelvaga, kuid on ka juhtumeid, kus kasutusel on gaasirelvad või stardipüstolid.
Tambre ütles, et tema ei tahaks elada ühiskonnas, kus kõik on reguleeritud vaid karistusõigusega ning loodab eelkõige sellele, et ühiskond sellise hälbiva käitumise otsustavalt hukka mõistaks. Konkreetsele teole muidugi järgneb täna siiski ka konkreetne karistus.
"Kui me räägime nendest, kes presenteerivad, et tal on see olemas, siis seal me räägime avaliku korra rikkumisest ja sellest, kuidas inimesed seda tunnetavad, ning mis see konkreetne tegu on. Aga on ka üks teine kategooria, kellel on väga hälbiv käitumine ehk siis need, kes tulistavad linde, loomi, aknaid, mööduvaid inimesi - nende iga juhtumi puhul on konkreetne süüteomenetlus ja karistus," selgitas Tambre.
Nii näiteks on õhkrelvad olnud kasutusel ka mitme kasiino ning tanklaröövi korral ning kindlasti ei ole tegemist ohutu relvaga.
Toimetaja: Merili Nael










