Noad ja kahvlid ehk kuidas MTA sulges Tartumaal salasigaretitehase ({{commentsTotal}})

Foto: MTA

Maksu- ja tolliamet on viimase nelja aasta jooksul suutnud vähendada salasigarettide osakaalu turul poole võrra. Tulemusliku töö aluseks on suur operatsioonid, mille käigus konfiskeeritakse miljoneid sigarette, mille turustamise pealt teenib tulu mitte riik, vaid organiseeritud kuritegevus. Järgnevalt tutvustame ühte märkimisväärsemat MTA edulugu, mille käigus sulgeti Tartumaal tegutsenud salasigarettide tehas.  

Salasigaretid on pakkunud maksu- ja tolliameti (MTA) ametnikele tööd aastaid. Kuigi tänavanurkadel ja turuväravates müüdav salakauba kogus on võrreldes eelmiste kümnenditega märgatavalt vähenenud, moodustasid maksumärgita sigaretid 18 kuni 21-protsenti Eesti tarbitud suitsudest. Piltlikult öeldes läideti eelmisel aastal 380 miljonit sigaretti, millelt Eesti riik tulu ei teeninud. 

“2016. aastal avastati kokku 11,5 miljonit salasigaretti. Paraku moodustab see kogus aga vaid ligi seitse protsenti kogu sigarettide salaturu mahust, suur osakaal salasigarette jääb turule ringlema,” nendib maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja asetäitja Tiit Kõluvere. Lisaks siseturul ringlemisele proovitakse salatubakat Eestist ka välja smugeldada. 

Üks märkimisväärseim juhtum leidis aset  kaks aastat tagasi kevadel. MTA ja PPA ametnikud kontrollisid Paldiski sadamas Rootsi suunduvale kaubalaevale liikuvaid veokeid. Neile jäi silma valge Volvo veok, mille haagise sisuks oli saatedokumentides märgitud plastmassist ühekordsed noad ja kahvlid. 

MTA video: Paldiski sadamas kinni peetud veok

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna talitusejuhataja Siim Rudissaare sõnul leidsid tolliametnikud tõepoolest haagisest grillõhtu jaoks vajalikke söögiriistasid, kuid seda ainult kahest esimesest sinise veorihmaga kinnitatud kaubaalusest. “Ülejäänud haagis oli täidetud 7 768 000 salasigaretiga "Ducal," mis kandsid hispaaniakeelseid hoiatussilte,” sõnab Rudissaar.

Tegemist ei olnud küll Eesti turule mõeldud kaubaga, kuid kodumaisele mustale turule jäädes oleks Eesti riik kaotanud maksudena 1,3 miljonit eurot. Salasigarettide kodumaa on tavaliselt Venemaa või Valgevene. Sealt proovivad smugeldajad veokitesse ehitatud peidikutes tuua sigarette üle Euroopa Liidu piiri. 

Kodukootud toodang

Paldiskis avastatud laadung, aga oli tolliametnike ja politseinike jaoks eriline ning isegi nostalgia hõnguline. Nimelt suutis MTA koostöös Lõuna prefektuuri ja kriminaalpolitseiga tuvastada, et suitsud ei pärinenud mitte idanaabri juurest, vaid olid valiminud Tartu lähistel asunud salasigaretivabrikus. “Tubakas, filtrid ja muu vajalik materjal toodi mujalt sisse ning toodang tehti valmis ja pakendati kohapeal,” selgitab Rudissaar. 

MTA video: salasigareti tehase sulgemine Tartumaal

Rudissaare sõnul avastati taoline tehas üle kümne aastat tagasi. “Selles mõttes on see üsna haruldane kaasus,” möönab MTA uurimisosakonna juhataja. Tõepoolest viimane taoline juhtum leidis aset 2005. aastal, kui 8. septembril korraldasid MTA töötajad läbiotsimise Rummu asulas. Operatsiooni käigus avastati salasigarettidetehas, kus oli 10 miljonit salasuitsu, mille väärtus oleks olnud 8 miljonit krooni. 

MTA andmetel suutis Tartumaal avastatud tehas toota viis laadungit, mis toimetati nugade ja kahvlitena all Eestist välja. Rudissaare sõnul tegutses tehas siiski suhteliselt lühikest aega, sest MTA suutis tuvastada, et tehasest lahkusid laadungid ajavahemikus jaanuar 2015 kuni märts 2015.  “Lõpuks 2017. aprillis mõisteti kokkuleppemenetluses kaks salasigarettide tootmise eest vastutavat inimest süüdi ja neile mõlemale määrati kaks aastat vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui katseajal uut kuritegu toime ei pane,” märgib Rudissaar. 

Kaupmehe profiil

MTA tolliosakonna juhataja asetäitja Tiit Kõluvere sõnul on Eesti salasigareti smugeldaja tavaliselt 31- kuni 50-aastane kesk-eriharidusega mees, kellel puudub legaalne sissetulek või see jääb alla 3000 euro piiri. “Tavaliselt on ta korduvalt pannud toime sarnaseid süütegusid ja elukutselisel salakaubaga tegeleval inimesel on erineva tasemega seosed ja kontaktid Eesti organiseeritud kuritegevuse juhtidega,” lisab Kõluvere. 

Organiseeritud kuritegevusega seotud isikud rahastavad tavaliselt kauba ostmist välisriigis ja maaletooja vastutab selle eest, et kaup jõuaks üle piiri. “Suur osa meie tööst on salakauba vastases võitluses suunatud sellele, et saada salakaup kätte enne, kui see Eesti piiri ületab ja edasimüüjateni jõuab,” selgitab Kõluvere. 

MTA on teinud oma tööd edukalt, sest Kõluvere andmetel on suudetud salasigarettide turgu viimase nelja aasta jooksul vähendada poole võrra. Tema sõnul on sellele kaasa aidanud staažikate smugeldajate korduv tabamine. “Piiriületusel ebaseadusliku salakaubaveo tuvastamisel on eelkõige abiks eelnev riskianalüüs. Lisaks kasutame röntgenit ja tubakakoeri, aga kõige olulisem on ikkagi professionaalne tolliametnik,” räägib Kõluvere. 

Musta turgu saavad piirata kodanikud ise

Sellegipoolest rõhutab MTA tolliosakonna asejuht, et kõige paremini saavad salakaubanduse levikut takistada potentsiaalsed kliendid ise. “Seetõttu panustab MTA palju koostöösse piirkondlike politseikonstaablitega, kohalike omavalitsuste ja korteri- ning garaažiühistutega, et võimalikult palju inimesi salakaubandusega seotud ohtudest teavitada ja halbu tagajärgi ennetada,” sõnab Kõluvere. 

Ta lisab, et kindlasti ei tasu jääda passiivseks, kui märkate salakaubaga hangeldamist. “Tihti ei mõelda sellele, et salasigarettide ja salakauba tarbimisega pannakse ohtu enda ja lähedaste turvalisus. Salakaubandus on tihedalt seotud organiseeritud kuritegevusega ja nende inimeste jaoks ei ole vahet, kas tehakse äri salasigarettide, salaviina või narkootikumidega,” möönab Kõluvere. 

Kahjuks näitab konjunktuuriinsitituudi statistika, et mullu ostsid teadlikult salasigarette 16-protsenti suitsejatest. 2015. aastal jäi see näitaja 11-protsendile. Salasigarettide turgu mõjutavad Kõluvere sõnul mitmed tegurid, sealhulgas ka legaalse kauba ja salakauba hinnaerinevuse suurenemine. “See omakorda teeb salakauba ostmise ahvatlevamaks ja peame siin pingutama, et müüjate elu võimalikuks keeruliseks teha,” toonitab MTA tolliosakonna asejuht. 



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: