Hetkel ootab Eestis elundi siirdamist 74 inimest. Keskmiselt on Eestis ühes aastas nõus enda enda elundi doonorina annetama aga vähem kui poolsada inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tartu ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli sõnul on sedavõrd väikse elundidoonorite hulga tõttu keeruline leida sobivat doonorelundit vajamineval hetkel.

"Me teeme nüüd koostööd viie Skandinaavia riigiga. Need on Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island. Mis tähendab seda, et nendel patsientidel, kes vajaksid elundit kas väga kiiresti või on mingi teine iseärasus tulenevalt nende haigusest või ka lapsed näiteks, siis nendel on võimalus saada elund ühisest doonorvalimist ehk kui meil Eestis sobivat doonorit ei ole, siis nendest Põhjamaa riikidest," selgitas TÜ kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall.

Doonorelundite vahetamise organisatsiooniga liitumine tähendab, et alates oktoobrist võivad Eestis elundi siirdamist ootavad kriitilised haiged saada doonorelundi Skandinaaviast, kus elab kokku 27 miljonit inimest.

"Tavalise ootelehe haige jaoks tegelikult toimub kõik samamoodi - tema on ootelehel edasi ja saab elundi ikka siis, kui sobiv doonor Eestist leitakse. Olukord muutub just selliste haigete jaoks, kes vajavad elundit väga kiiresti või vajavad väga eripärast elundit," sõnas Pall.

Ta tõdes, et ehkki Eesti patsientide õigel hetkel õige doonorelundi saamise võimalused suurenevad, võiks ka kodumaiseid doonoreid olla rohkem.

"Kutsuks kõiki Eesti inimesi mõtlema sellele võimalusele, et kunagi kas nemad ise või nende lähedased võivad samuti vajada doonorelundit. Ja kutsuksin kõiki julgelt üles selles suhtes oma arvamust avaldama ja tegema aadressil digilugu.ee oma tahteavalduse," lausus transplantatsioonikeskuse juht.