Valitsus eraldas miljon eurot rändesurve vähendamiseks Liibüast Itaaliasse ({{commentsTotal}})

Põgenikud ja sisserändajad Kreekas 2016. aasta veebruaris.
Põgenikud ja sisserändajad Kreekas 2016. aasta veebruaris. Autor/allikas: Alkis Konstantinidis/Reuters/Scanpix

Valitsus eraldas esmaspäeval välisministeeriumile üks miljon eurot, et aidata kaasa olukorra lahendamisele Liibüast Itaaliasse tuleneva rände peatamisel. Valitsuse reservist eraldatud raha suunatakse EL Aafrika Usaldusfondile (EUTF), täpsemalt selle Põhja-Aafrika harule.

EUTF-i kaudu on võimalik koostöös Liibüa ja selle naaberriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega aidata kaasa kontrolli taastamisele EL välispiiridel, inimsmugeldajate ja –kaubitsejate ärimudelite lõhkumisele ning humanitaarkriisi süvenemise vältimisele, teatas valitsuse pressiesindaja.

Vahemere keskosa rändeteel on olukord jätkuvalt väga kriitiline. Viimastel päevadel on Itaaliasse saabunud põgenike arv hüppeliselt kasvanud ning riigi vastuvõtuvõimekus on väga suure surve all. Viimasel Euroopa Ülemkogu kohtumisel rõhutasid riigijuhid, et inimeste hukkumine ja peamiselt majandusmigrantide jätkuvad rändevood Vahemere keskosa rändeteel on kiireloomuline probleem, mille lahendamiseks on vaja otsustavalt tegutseda. Eesti eesmärk on aidata kaasa rändekriisi lahendamisele. Euroopa Liidu siseministrid arutavad tekkinud olukorda neljapäeval Tallinnas justiits- ja siseasjade mitteametlikul kohtumisel.

Käesoleva aasta kuue kuuga on Liibüast Itaaliasse jõudnud ligikaudu 80 000 ebaseaduslikku sisserändajat, mis moodustab 85% kogu ebaseaduslikust sisserändest ELis sel aastal. Ainuüksi 27.-28. juunil jõudis Itaalia sadamatesse ligikaudu 12 000 põgenikku. Vahemerel on poole aasta jooksul hukkunud üle 2000 inimese.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Välisilm"
Emmanuel Macron ja Angela Merkel.

"Välisilm" Brüsselis: 2018 tuleb Euroopa Liidu jaoks pöördeline

2018 tõotab tulla Euroopa Liidule pöördeline aasta, leidsid Brüsselis
koos istunud eksperdid. Pärituul majanduses annab võimaluse viia lõpule
venima jäänud euroala reformid. Brexit, Trump ja Merkeli-Macroni tandem
pakub Euroopale reformideks võimaluste akent, mis ei pruugi pikalt kesta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

KOMMENTAAR
Toomas Sildam

Toomas Sildam: president andis lubaduse, mida ei saa tagasi võtta

Kuigi Narva ei ole haige laps, keda peab eriliselt ravima, pani president Kersti Kaljulaid enda ja oma meeskonna sundseisu, sest andis Narvale lubaduse, mida pole võimalik ümber sõnastada, pehmendada või tagasi võtta. Tal tulebki kuuks ajaks presidendi kantseleiga piirilinna kolida, nendib Toomas Sildam oma kommentaaris.

INTERVJUU
Indrek Tarand

Tarand: tänu eesistumisele jäi ministritel kodus palju pahandust tegemata

Parteitu Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ei välista kandideerimist 2019. aasta riigikogu valimistel, ehkki pole seda veel enda jaoks otsustanud. Usutluses Kristi Sobakule ütles Tarand ka, et ta ei teeks Jüri Ratase valitsust väga maha, kuigi suurematest jamadest aitas valitsust päästa see, et eesistumise tõttu olid paljud ministrid hõivatud Euroopa asjadega.

kultuur.err.ee
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: