Pärast kaht aastat kestnud hinnatõusu andsid valijad võimu demokraatide kätte nii esindajatekojas kui ka senatis. 

"Meil on lihtsalt kõrini," ütles 64-aastane Maine'i osariigi elanik Ron Berube. Veel 2020. aastal hääletas ta senativalimistel vabariiklase poolt, tänavu andis ta oma hääle demokraadile. 

"Paljudel on Donald Trumpist villand. Nad ei tule toime. Nad ei jaksa enam midagi osta," ütles Berube. 

Valijate jaoks oli majandus kõige olulisem teema ning ligi 90 protsenti pidas elukallidust oma hääletamisotsuse juures oluliseks teguriks. 

Majandusprobleemides süüdistati suuresti Trumpi poliitikat. Tema tollimaksud on tõstnud mitmete kaupade hindu ning Iraani sõda on toonud kaasa kütusehindade järsu tõusu. Samal ajal on kasvanud ka toidu- ja tervishoiukulud ning kõrged eluasemehinnad ja laenuintressid muudavad kodu ostmise paljudele kättesaamatuks.

New Orleansi eeslinnas elav James Lacoume hääletas 2016. aastal Trumpi poolt, kuid 2020. ja 2024. aastal andis ta hääle kolmandate parteide kandidaatidele.  Teisipäeval toetas ta senati valimistel demokraati. 

"Ma lihtsalt ei ole rahul sellega, kuidas nad oma tööd teevad," ütles  54-aastane plastitehase töötaja Lacoume Trumpi administratsiooni kohta.

"Minu jaoks on praegu kõige olulisem teema majandus. Kuigi ma Trumpi poolt ei hääletanud, ootasin tema lubaduste põhjal enamat, selle asemel oleme aga vajunud üha sügavamasse auku," lisas  Lacoume. 

The Wall Street Journal toob välja, et ameeriklased valisid Trumpi kaks aastat tagasi ametisse just seetõttu, et pidasid teda oma parimaks lootuseks majanduse parandamisel ja inflatsiooni ohjeldamisel. Trump pälvis toona miljonite mustanahaliste ja latiinodest valijate toetuse, suurendades sellega vabariiklaste toetust valijarühmades, kes tavaliselt konservatiivide poolt ei hääleta. 

Kuigi USA majandus kasvab, töötus püsib madal ja aktsiaturud on rekordtasemel, ei ole tavainimeste elukvaliteet samas tempos paranenud. Inflatsioon on kiirenenud ning paljude ameeriklaste palgad ei ole hinnatõusuga sammu pidanud. Eriti tugevalt on kütusehindade tõus mõjutanud põllumajanduslikke ja hõredamalt asustatud osariike, kus inimesed sõltuvad rohkem autodest. 

28-aastane Iowa osariigis elav Elizabeth Bush ei pööranud enne möödunud aastat kütusehindadele erilist tähelepanu. Nüüd muretseb ta bensiinihindade pärast peaaegu iga päev ning sama lugu on ka toidukaupade hindadega. 

"Ma pole varem sellistele asjadele mõelnud. Kuid sel aastal on see teema mul pidevalt meeles," ütles Bush. 

Ta valis seekord demokraate, kuid ütles, et on avatud ka vabariiklaste toetamisele. Ta leiab siiski, et praegu suudavad demokraadid abivajajaid paremini toetada. 

Ajaleht The Times kirjutab veel, et paljud valijad kardavad tehisintellekti mõju töökohtadele ja ühiskonnale ning on mures andmekeskuste rajamise pärast oma kogukondades.

Tehisintellekti ja andmekeskuste suhtes kriitilised demokraatide kandidaadid saavutasid valimistel mitmes olulises osariigis edu. Näiteks Texases võitis kubernerivalimised kandidaat, kes lubas andmekeskuste arendamise ajutiselt peatada. 

Samal ajal kasvab lõhe rikaste ja vaesemate ameeriklaste vahel. Vabariiklasi toetavad tehnoloogiamiljardärid on riigis üha ebapopulaarsemad ning kriitikud muretsevad, et tehisintellekti kiire areng võib varanduslikku ebavõrdsust suurendada veelgi.