Riik ootab lennujaamalt uute lendajate Eestisse toomist ja rohkem ühendusi

Taristuminister Kuldar Leisi allkirjastatud uued omanikuootused AS Tallinna Lennujaamale seavad sihiks, et Eestisse tuleb meelitada uusi lennufirmasid ning ühenduste arv peab kasvama 60-ni. Dividende lubab riik määrata selliselt, et see ei kahjustaks seatud sihtideni jõudmist.
Kui eelmine, 2023. aastast kehtinud omaniku ootuste dokument seadis sihi üldsõnalisemalt, tuues AS Tallinna Lennujaama strateegiliseks eesmärgiks lennuliikluse tagamise ja suurendamise ning äriliselt kasumliku ja tõhusa tegevuse, siis värskelt allkirjastatud dokument toob välja ka mõned konkreetsemad numbrid.
Riik ootab, et Tallinna lennujaama regulaarsete lennusihtkohtade arv oleks 2030. aastaks vähemalt 60. Lennujaam peab liikuma suunas, et reisijaid teenindataks aastas viis miljonit, kuid iga-aastase eesmärgi paneb paika nõukogu.
Lennujaamal tuleb tagada Eesti majanduse vajadustele vastav lennuühenduste võrgustik, sealhulgas mitmekesine sihtkohtade ja lennuettevõtete valik, otselennud Euroopa ja teiste strateegiliselt tähtsate sihtpunktidega ning ka ühenduste sagedus peab olema mõistlik.
Ka tuleb lennujaamal rakendada meetmeid, et soodustada uute lennuliinide avamist ning suurendada Tallinnaga ühendust pidavate lennufirmade arvu, nagu ka reisijate valikuvõimalusi. Lennundusteenuste hind peab olema konkurentsivõimeline.
Lennujaama terminali läbilaskevõime peab vastama prognoositavale reisijate nõudlusele ning lennujaamad vastama rahvusvahelistele ohutusnõuetele.
Rahaliste eesmärkidena toob omaniku ootuste dokument välja kasumlikkuse, seejuures võib ettevõte selle eesmärgi täitmiseks erakorraliste turumuutuste korral rakendada meetmeid, et Eestile tähtsaid lennuühendusi säilitada või taastada isegi siis, kui need lühiajaliselt lennujaama majandustulemusi mõjutavad.
Riik ootab kõigilt oma äriühingutelt stabiilset omanikutulu, kuid kuna AS Tallinna Lennujaama põhieesmärk on suurendada rahvusvahelisi lennuühendusi, lubab riik dividendide määramisel arvestada lennujaama finantsseisundit ja investeerimisvajadust ning võimet maksta dividende nii, et need ei kahjustaks selle sihini jõudmist.
Lisaks näevad uued omanikuootused ette, et Pärnu lennujaama käitataks selliselt, et see toimiks jätkusuutlikult, aga valmistataks ette selle pikaajalist üleandmist sobivale partnerile. Kihnu lennujaama puhul peab AS Tallinna Lennujaam valmistuma lennuvälja üleandmiseks või võõrandamiseks, pidades silmas ka piirkonna vajadusi.
Tallinna lennujaamas tuleb riigi suuniste kohaselt investeerida terminalikeskkonda ja taristusse, nii et läbilaskevõime paraneks.
Eesti riigi vajadust lennujaamas osalust omada põhjendab dokument muu hulgas sellega, et AS Tallinna Lennujaama hallatavad lennujaamad moodustavad osa Eesti kriitilisest taristust ning neil on tähtis roll riigikaitse ja kriiside lahendamise võime tagamisel.
Toimetaja: Karin Koppel










